Taastusarst alaseljavalust: kas oht elule või «tuul tõmbas korra läbi»

Alaseljavalu on reeglina mööduv. Tuleb mõista, et keha ei ole täiuslik ja ikka on mõni nõrk koht, milleks võib olla ka selg. Foto: Shutterstock

Taastusarst räägib alaseljavalu olemusest, sellega toimetulekust ja ohumärkidest, mille puhul peaks valu põhjustesse rohkem süvenema.

Alaseljavalu on Eesti inimeste seas laialt levinud tervisemure, mis reeglina on mööduv ning tõsiseid haiguseid on selle taga peidus harva, tõdeb Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst doktor Eve Sooba. Valu tekitajaks võivad olla erinevad keha koed alates lihastest, lülivaheketastest ja lõpetades lülide vaheliste liigeste või sidemetega selja piirkonnas. Valu võib olla lühiajaline või muutuda krooniliseks. 

«Valu võib olla alguses hirmutavalt tugev, siit ka inimeste hirm ohtlike haiguste ees,» ütleb Sooba. Samas tõdeb ta, et paljud radioloogilised uuringud on näidanud, et alaseljavalu tugevus ei olnud vastavuses uuringutes leitud muutuste ulatusega. Seetõttu ei ole mõttekas teha alaseljavalu korral kohe röntgenit ega muid radioloogilisi uuringuid, kui ei ole luumurru või kiiret operatsiooni vajava haiguse kahtlust.

Ohtlike haiguste põhjustatud seljavalu

«Siin saame kindlasti inimesi rahustada, vähk ja teised ohtlikud haigused on seljahaiguste seas väga harvad, peamiseks põhjuseks on ikka see tavaline mittespetsiifiline alaseljavalu,» räägib taastusarst. Ohtlike haiguste põhjustatud seljavalu kannatavad väga vähesed inimesed. Tõsised valu põhjustajad on lülimurd, põletikuline liigeshaigus, kasvaja, selja bakteritest põhjustatud põletik. Selliseid seisundeid saab täpsustada perearst põhjaliku küsitlemise ja vereanalüüsidega.

Põletikulisele seljahaigusele saab viiteid perekonnas esinevatest põletikulistest liigeshaigustest, sest sageli on need pärilikud. Põletikust annavad märku muutused vereanalüüsides ning tõsist infektsiooni reedab ka palavik.

Seljavalu kestvus ja allumatus valuravile annab märku haiguse tõsidusest 

Dr Sooba toob näiteks luumurru ja infektsiooni, mille puhul on valu tugev ja püsib või süveneb ja inimene ei saa voodist tõusta ka kolme kuni viie päeva pärast vaatamata tugevale valuravile. Bakteritest tingitud või kasvajavalu teevad inimese ka muus mõttes haigeks, lisaks valule pole inimesel söögiisu. Arsti sõnul on ohtlikud olukorrad ka närvikahjustused, kus sool või kusepõis ei tööta normaalselt ning häiritud on tundlikkus jalgade vahel niiöelda ratsapükstena.

Sellised haigused on siiski harvad. Tavaline alaseljavalu võib olla alguses väga tugev, kuid on raviga mööduv ja healoomuline. Kuigi see ei pruugi paari päevaga vaibuda vaid võib aega võtta isegi koos raviga kaks kuni kolm nädalat.

Alaseljavaluga tuleb pöörduda perearsti poole

Kuigi valu vastu võib ka ise abi otsida apteegist, soovitab dr Sooba häiriva seljavalu korral ikkagi pöörduda perearstile. Perearst uurib haiget põhjalikult, teeb vajadusel analüüsid ja annab esmased soovitused, vajadusel määrab valuvaigisteid või muid ravimeid. Edasi jääb inimene perearsti jälgimisele, sest seljavalu paraneb nädalatega enamasti ise. Tagasihoidlikuma seljavalu puhul võib vajadusel nõu küsida ka perearsti nõuandeliinilt, kui arst pole hetkel kättesaadav.

Valu püsimisel või pikemal kestusel tuleb perearstil inimene suunata kas otse füsioteraapiasse või siis juba taastusravile. Kui pärast seda jääb seljavaluga seoses kahtlus põletikulisele seljahaigusele, siis planeerib perearst reumatoloogiga konsultatsiooni. Kui alaseljavalu on seotud radikuliidiga, püsib tugev valu või jala nõrkus ei taandu, siis konsulteerib perearst lülisamba kirurgi või neurokirurgiga operatsiooni vajaduse osas. Kaasajal konsulteerib perearst spetsialistidega e-konsultatsiooni kaudu.

Inimene ise saab aidata seljavalust paranemist

Taastusarst Sooba juhib tähelepanu sellele, et paljudel juhtudel ei ole alaseljavalul ühte selget põhjendust ning see möödub mõne nädalaga. Väga oluline on, et kui tervis juba vähegi lubab, tuleks tasapisi liikumist taastada, tööl hakata käima, see aitab valuga edukamalt toime tulla.

Ägeda valuga inimesel on soovitav valu lõõgastamiseks lamada ja puhata, kuid pidevat lamamist ei soovitata. «Ühele sobib üks asend, teisele teine, kuid terveks päevaks voodisse jääda pole õige,» rõhutab dr Sooba. Ta lisab, et kohe ei pea minema ka füsioteraapiasse, sest alguses valuga ei saa suurt midagi teha ning valu võib ka ise paari nädala jooksul mööduda. Valu vähenedes on soovitatav hakata tegema kasvava koormusega harjutusi.

«Seljavalu võib elu häirida teatud ajaks, kuid see ei ole veel katastroof. Tuleb mõista, et keha ei ole täiuslik, ikka on mõni puudus, mõni nõrk koht ja selleks võib olla ka selg,» räägib taastusarst. Väga paljudel on elus selg valutanud ja valu on lahenenud. Samas hakkavad inimesed valuga liigselt muretsema ja käivad mööda arste, samal ajal ise valu lahendamiseks midagi ette võtmata. 

Siinkohal soovitab taastusarst hoida kehakaal normis, olla igapäevaselt aktiivne liikuja ning suitsetajatel suitsetamisest loobuda. Lisaks valu vähendavatele harjutustele on liikumine, sealhulgas kõndimine, vesivõimlemine, ujumine, jalgrattasõit, alaseljavalu ravis väga olulisel kohal. Kui inimene on ise aktiivne, siis hakkab valu ka iga päevaga vähenema. «Ka siin kehtib soovitus liikuda mõõduka koormusega minimaalselt 150 minutit nädalas,» täpsustab dr Sooba.

Nõuandeid seljavalu mõistmiseks ja valuga toimetulekuks saab küsida perearstilt ning lugeda internetist seljavalu patsiendijuhendist.