Metsas jälgi loodust, mitte Instagrami ehk 5 soovitust matkahuvilisele

Kakerdaja loodusrada Foto: ERGO Kindlustus

Jõulusöömingute järel kulub ära aktiivsem tegevus vabas õhus ja nii seavad paljud eestimaalased sammud raba- või metsarajale. Talvel matkamine annab mõnusa enesetunde, kuid sellega kaasnevad mitmed ohud, mida annab piisava ettevalmistusega ära hoida.

Päästeliidu esindaja, Ellujäämisakadeemia instruktori Ragnis Topkini sõnul on pimedal ajal matkates kõige suurem oht ära eksida. «Hämaras kõik muutub ja isegi tuttaval rajal võib tekkida kerge segadus, kus ma olen. Lisaks hinnatakse sageli oma võimeid üle – ei arvestata sellega, et puudub ettevalmistus ja võetakse liiga pikk rada. Tihti eksitakse ka varustusega – ei uurita, mis maastikule minnakse või mis ilm on,» sõnas ta.

ERGO kindlustuse hinnangul on rabamatkamisest saanud eestlaste üks viimase aja lemmik spordiala, mistõttu on sagenenud matkamisega seotud kahjujuhtumid. «Talvel matkates on suurem oht libeduse tõttu kukkuda ning see lõpeb sageli jala väljaväänamisega. Tervisespordiga seonduvalt registreerime kindlustuses enim just nihestusi, nikastusi ja põlvetraumasid,» ütles ERGO kindlustuse kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts. Ohutu tervisespordi edendamiseks märgistas kindlustusselts koostöös RMKga hiljuti Kakerdaja rabas asuva 3-kilomeetrise loodusraja helkuritega.

Selleks, et talvisel ajal matkamine oleks võimalikult ohutu, jagab ellujäämisinstruktor Ragnis Topkin kasulikke soovitusi matkahuvilistele.

1. Riietuse ja jalanõude valikul lähtu ilmast ja liikumistempost

Matkariietus vali vastavalt ilmale, kuid ühtlasi mõtle läbi, kas plaanid teha sportliku või rahuliku matka. Klassikaline soovitus riiete valikul on, et kui tuled autost välja, võiks korraks hakata kergelt jahe. Väldi liiga soojalt sissepakkimist. Jalanõude valikul mõtle läbi, mis pinnas matkarajal on – eelkõige, kas on võimalus märjaks saada – ja sellest lähtuvalt pane jalga matkasaapad või -kummikud. Kanna kindlasti helkurit, et oleksid nähtav.

2. Rabas võib olla väga libe – kuidas end hoida?

Talvisel ajal rabasse või metsa minnes arvesta, et pinnas võib olla väga libe, mistõttu on õnnetused, eelkõige hämaras, kerged juhtuma. Kahjuks tuleb sageli ette juhtumeid, kus inimene on juba autost kaugel ning väänab metsavahel jala välja. Kukkumise vältimiseks on olemas spetsiaalsed naastud, mida saab kinnitada saabaste alla. Tõsisem matkahuviline võiks aga ohutuks liikumiseks soetada matkatossud või -saapad. Matkale tasub minna kellegagi koos – kui peakski midagi juhtuma, saab teine sind aidata.

3. Võta kaasa laetud mobiiltelefon, taskulamp ja midagi süüa-juua

Kindlasti võta kaasa täislaetud mobiiltelefon, millel lülita välja kõik ebavajalikud rakendused, mis võivad kulutada akut. Lülita välja mobiilne andmeside – selle asemel, et vaadata Instagrami, märka loodust. Samas, kui midagi peaks juhtuma, siis veendu, et tead, kuidas andmeside kohe uuesti sisse lülitada. Abiks võib olla ka käsi-GPS, mis näitab ära, kus oled, kust alustasid, milline on orienteeruv kohalejõudmise aeg. Kui sul on matkal olles kindlasti vaja internetis olla, siis võta kaasa akupank. Kotti pista taskulamp, sest talvel läheb vara pimedaks ja see juhtub sageli ootamatult. Haara kaasa ka joogipudel ja kerget näksimist. Kui sulle on välja kirjutatud kindlad ravimid, siis ära unusta ka neid.

4. Hinda oma võimeid ja liikumiskiirust realistlikult

Tüüpiliselt arvatakse oma liikumiskiiruseks olevat 4–5 kilomeetrit tunnis. Looduses võib aga isegi kolme kilomeetri läbimine tunni jooksul olla paras siblimine, sest pinnas, oksad ja kogu maastik võtavad tempot maha. Kui tahad end matkal mõnusalt tunda, rahulikult kõndida, vahepeal peatuda ja ümbritsevat jälgida, siis pigem arvesta tunni jooksul läbitavaks vahemaaks 2–2,5 kilomeetrit ning sellest lähtuvalt vali sobilik rada. Liikumiskiirust on oluline arvestada kindlasti siis, kui on oht jääda pimedasse ning sul puudub taskulamp.

5. Metsloomaga kokku puutudes säilita rahu

Metsloomad hoiavad üldjuhul inimestest eemale. Kui siiski juhtud loomaga kokku, siis ära provotseeri teda, ära karju, väldi silmsidet, mine tuldud teed tagurpidi tagasi ja tagane rahulikult. Kindlasti ära jookse ega suru looma nurka – loomal peab alati jääma põgenemistee. Kui soovid pimedas metsloomi endast eemal hoida, siis piisab, kui näitad taskulambiga endale teed või astud mõnele oksale, et väikse krõbinaga märku anda. Ei pea suurt kisa tegema. Loomadest ehk enamgi üllatavad matkajaid hoopis kakulised, kes võivad lennata selja tagant üle pea ja tuua esile huilge nagu mõnes nõiafilmis.