:format(webp)/nginx/o/2021/03/09/13670377t1ha800.jpg)
Koroona-aasta järel on inimeste süütenöör lühemaks jäänud, tõdeb nõustamiskeskkonna Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. «On märgata, et on veidi raskem oma emotsioone juhtida – väiksemad asjad, millest oleks rahulikult möödunud, võivad tunduda nüüd eriti ärritavad ja ebameeldivad,» ütleb ta.
«Muutusi ja ebakindlust on olnud järjest palju – ja see ei tundu otsa saavat. See on ära väsitanud. Piirangud ise ei väsita, vaid et pidevalt midagi muutub ja jälle pead uuesti kohanema,» selgitab Oidermaa.
«Alustada võiks sellest, et olla empaatiline enda ja teiste suhtes – teadvustada, et ongi eriline olukord, kus oleme – igasuguseid asju võib tulla välja, emotsionaalseid ülereageerimisi ja ka raskusi vaimse tervisega,» märgib psühholoog. Tema sõnul ei peaks mõtlema, et keegi on halb või teeb midagi meelega – ka endale tuleks asu anda.
Järgmisena võiks Oidermaa sõnul mõelda, mida kohe saab teha – et saaks natuke turgutust, lohutust või lõõgastust.
Peaasi.ee on vastu kevadet välja toonud ka «vaimse tervise vitamiinid», mis on head suhted, tasakaalustatud toitumine, uni ja puhkus, heade emotsioonide oma ellu toomine, liikumine – elementaarsed ja olulised argielu tahud. «Need on tõenduspõhised tegevused, mida saame ise teha ja mis tõesti toetavad vaimset tervist,» ütleb Oidermaa. Pingelistes olukordades jäävad söögikorrad vahele, nii lapsed kui täiskasvanud võivad istuda päev otsa arvuti taga. «Kui tähtis on ikkagi, et ikkagi vahepeal püsti tõused ja sirutad ennast! Väikestest momentidest meie elu praegu koosneb. Kuidas sellele tähelepanu pöörata, et ei unustaks neid asju teha – seda tahamegi välja tuua.»
Kui olemine on närviline, võiks esmalt küsida, kas olen söömata, magasin halvasti või tunnen end ikka üksildaselt ja vajan praegu kellegi virtuaalset kallistust. Oidermaa utsitab seda kohe tegema.
«Kui jääb natuke jõudu üle või on endal asjad piisavalt hästi, võiks ju mõelda sellele, kas lähikonnas võib olla keegi, kes on omadega puntras, kel on palju tegemist või vastupidi, ta on üksildane. Siis võiks võtta kontakti ja rääkida sellest: «Kas oled märganud, et tervisevitamiinid on olemas?! Mõtleme, kuidas tasakaalu säilitada.« Praegu on kasvõi väga ilus rääkida ilmast – kümme minutit võtta ja ühenduses olla kellegagi,» soovitab Oidermaa.
«Kui õnnestub mõelda teistele, kel on raske, ja neile tuge pakkuda, tekitab see head tunnet. Oleme inimesed, kõigil võib olla raske, aga oleme ühenduses ja see toetab.»
Kui tahaks arutada spetsialistiga, mida veel teha või kas on arstiabi vaja, saab kirjutada näiteks peaasi.ee nõustajatele, helistada hingehoiu telefoninumbril 116 123, samuti on ööpäevaringselt avatud lasteabi telefon 116 111.
«Kui tundub, et need asjad on tehtud ja pole abi, siis on perearst meditsiinisüsteemis esimene, kelle poole pöörduda,» ütleb Oidermaa. Kui on kahtlus, et kellegi elu on ohus, siis erakorraline, psühhiaatriline abi on samuti saadaval ööpäev läbi.
Oidermaa soovitab mõelda eelmisele kevadele: mis aitas siis keerulisest ajast üle? Kas see oli päevarutiini sisse seadmine – nii et on ette teada, mis argielus täna juhtub? Oidermaa sõnul võiks olla näiteks portaalide külastamiseks teatud ajad, nii et ei oleks alatist kiusatust neil klõpsida ja saaks vahepeal keskenduda korralikult endale ja lähedastele.
Vaimse tervise vitamiinide testi saab teha aadressil peaasi.ee/vitamiinitest.
Allikas: peaasi.ee
Lisainfo
:format(webp)/nginx/o/2018/11/12/11568810t1hb693.jpg)