EL lubas AstraZeneca vaktsiinitarnete osas samme astuda
Brüssel teatas teisipäeval, et karmistab kontrolli Euroopa Liidu vaktsiiniekspordi üle ning kõrge tervishoiuametnik hoiatas, et EL hakkab tegutsema AstraZeneca vaktsiinitarnete osas.
Euroopa Komisjon (EK) võtab kolmapäeval vastu «ekspordi läbipaistvuse ja kinnitamise mehhanismi muudatuse», teatas komisjoni kõneisik ajakirjanikele.
Vaktsiiniekspordiga seonduvat arutatakse ka neljapäeval ja reedel toimuval EL-i riigi- ja valitsusjuhtide virtuaalsel tippkohtumisel.
Ametnike sõnul ei tähenda muudatus täielikku ekspordikeeldu, kuid toetaks seda, mida EK president Ursula von der Leyen nimetas vastastikususe põhimõtteks.
See aitaks tugevdada EK positsiooni, kui on vaja takistada koroonavaktsiini eksporti riikidesse, kus vaktsineerimise olukord on parem ning kus toodetakse vaktsiine, kuid ei ekspordita neid EL-i.
Komisjon teatas, et on valmis karmistama Euroopa vaktsiiniekspordi tingimusi, mis oli mõeldud ÜK-s asuva AstraZeneca vastu.
Komisjoni tervishoiudirektoraadi juht Sandra Gallina ütles Euroopa Parlamendi saadikutele, et EL-il on AstraZenecaga tõsine probleem.
"Briti-Rootsi ettevõte on seni saatnud alla veerandi selle aasta esimeseks kolmeks kuuks lubatud rohkem kui 100 miljonist vaktsiinidoosist," ütles ta.
«Tahan märku anda, et asume AstraZeneca osas tegutsema,» ütles Gallina, lisades, et farmaatsiahiiul on esimeste vaktsiinipartiidega viivitamise tõttu Euroopas halb maine.
Von der Leyen ähvardas kehtestada AstraZeneca vaktsiinidoosidele ekspordikeelu, algatades sellega Brüsseli ja Londoni vahelise tüli, kus pillutakse vastastikku süüdistusi vaktsiini «natsionalismist».
EL on pahane, sest kuni märtsini saatis AstraZeneca sujuvalt vaktsiinipartiisid ÜK-sse, samas kui EL-i jõudis lubatust oluliselt vähem vaktsiini.
Kuid ka ÜK on silmitsi AstraZeneca vaktsiini nappusega, sest India suures tehases toodetud dooside tarne viibib.
ÜK soovib saada AstraZeneca vaktsiini ka Hollandis asuvalt tehaselt, mis peaks peatselt saama tootmisloa.
EL-i jaanuari lõpul loodud ekspordikontrolli mehhanismi raames peab vaktsiinitootja selle ühendusest välja eksportimiseks luba küsima.
Seni on blokeeritud üks partii AstraZeneca vaktsiini, mille Itaalia pidi saatma Austraaliasse.
EL-i liikmesriigid pole saavutanud omavahel kokkulepet selles osas, kas ekspordikeeldu oleks vaja karmistada.
Mõned näevad selles võimalust kannustada farmaatsiaettevõtteid pidama kinni EL-i tarneplaanidest, märkides, et EL eksportis veebruari algusest märtsi keskpaigani ÜK-sse üle 10 miljoni vaktsiinidoosi, kuid ei saanud brittidelt midagi vastu.
Teised riigid jälle kardavad, et see võiks vallandada kättemaksu, mis sulgeks rahvusvahelised vaktsiini tootmise tarneahelad, millest mõningate kaudu liigub võtmetähtsusega koostisosi.
Holland on üks ettevaatlikuma suhtumisega liikmesriikidest, öeldes, et EL-i ekspordikeelust kaotaksid kõik , kuid on nõus EK otsusest kinni pidama.
Saksa kantsler Angela Merkel avaldas teisipäeval von der Leyenile toetust.
Ta ütles, et Briti peaminister Boris Johnson oli Euroopa Komisjoniga sel teemal pidevas kontaktis, olles vestelnud viimastel päevadel tema, Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni ning Hollandi peaministri Mark Ruttega.