:format(webp)/nginx/o/2021/08/07/13977273t1h3e91.jpg)
/nginx/o/2021/05/11/13774358t1h2953.jpg)
Eesti terviseradade võrgustiku juhi Alo Lõokese sõnul on terviseradade eesmärk anda kõigile võimalus enda tervise eest paremini hoolt kanda, luua liikumisvõimalusi ja inspireerida liikuma.
Eesti terviserajad kutsuvad: liikumisharjumus ei tähenda, et peaks kohe maratoniks treenima hakkama
Terviseradade võrgustikku kuulub 122 rada üle Eesti, kus saab liikuda mitmel moel – matkata, (kiir)kõndida, joosta, rattaga sõita ning talvisel ajal suusatada. Lisaks on mõndade radade juures välijõusaalid, kus on hea teha soojendus- ja venitusharjutusi. Mõned rajad on ka osaliselt valgustatud, mis võimaldab mugavat liikumisvõimalust pimedal ajal.
Terviseradasid on ja tuleb aina juurde
Terviseradasid on erinevates Eesti paikades hetkeseisuga 122, kuid nende hulk kasvab samm-sammult, kuid oma osa läheb ka olemasolevate radade korrastamisele ja arendamisele. Tallinlastel on põhjust rõõmustamiseks, sest sügisest peaks mööda kergliiklusteed saama mugavalt liikuda Järvevana teelt läbi Nõmme ja Õismäe kuni Stroomi rannani. «Lisaks on kavas rattaga sagedasti kasutatavatele radadele lisada iseteeninduslikud rattaremondipunktid Pärnusse, Tartusse ja Narva. Samuti on kavas luua radade juurde ratturitele harjutusväljakuid – esimene neist on Narvas juba valmis. Laste ja noorte õue meelitamiseks lisame trikiratturitele mõeldud pumptracke ja rattaparke,» lisab Lõoke.
/nginx/o/2021/05/11/13774278t1hddf8.jpg)
Uute terviseradade tegemine nagu ka olemasolevate radade hooldamine toimub koostöös spordikeskuste, omavalitsuste ja pea 200 rajameistriga üle Eesti. «Just nemad hoolitsevad selle eest, et rada oleks hästi märgistatud, et rajal oleks mõnus joosta suvel ja suusatada talvel. Heakorra hoidmiseks palume küll kõigil liikujatel rada hoida ning tekkinud praht panna prügikasti. Õnneks peab enamus liikujatest sellest heast korrast ka kinni,» sõnab Lõoke.
Lisaks sellele on Eestis veel 130 siseterviserada, mida võib leida kontoritest, koolidest või hoopiski lasteaedadest. Siseterviserajad on loodud sinna, kus inimestel on töökohustuse tõttu rohkem istumist.
Terviseradade võimalused on mitmekülgsed ja ulatuvad Tallinnast Otepääni
«Terviseradadel saab liikuda aastaringselt. Juhul, kui ilmataat on lumega helde, nagu sel talvel meie rõõmuks juhtus, muutub hulk terviseradasid hooldatud suusaradadeks, kus jooksjad ja jalutajad peavad kiirelt mööda tuhisevate suusatajatega arvestama. Õnneks mahub häid liikujaid rajale palju. Suusasõprade ja kelgutajate rõõmuks on meil üle Eesti päris hea võimekus kunstlume tootmiseks,» kirjeldab Lõoke talviseid võimalusi.
Lõokese sõnul on inimeste lemmikradasid palju – ratturite ja suusatajate seas on Põhja-Eestis kõige populaarsemad Nõmme, Pirita ning Kõrvemaa kandi rajad, kus on talvel hästi hooldatud suusarajad ning kevadest-sügiseni vaheldusrikas maastik maastikurattaga sõitmiseks, jooksmiseks või matkamiseks. Väga populaarsed rajad on nii Otepääl kui ka Lõuna-Eestis ning seda mitte ainult suusahooajal.
Koroonapandeemia on meelitanud terviseradadele rohkelt inimesi
«Eelmisel kevadel tegi terviseradade kasutajate arv suure hüppe ning kasv oli suurtel radadel lausa 60%, väiksematel 25-50%. «Meie rõõmuks ei langenud numbrid möödunud suvel ega sügisel märkimisväärselt ja suusatalv tõi radadele rekordarvu liikujaid. Murdmaasuusatamine pole ammu nii populaarne olnud kui sel aastal,» lausus Lõoke. Terviserajal lähikontaktide pärast otseselt muret tundma ei pea, sest radu on Eestis enam kui 1100 kilomeetrit. Sageli on rajad ka piisavalt laiad, et saab mugavalt vastutulijast mööduda. Kindlasti soovitab Lõoke hoida siiski rajal ja parkalas nö pikivahet ehk jätta ka teistele piisavalt ruumi.
Mis on see salanipp, mis paneb inimesed liikuma?
«Motivatsioon kui iga inimese enda sisemine jõud, on igaühel erinev. Mõnda motiveerib vajadus vahelduse järele, eriti praeguses olukorras, teine soovib parandada või toetada oma tervist ning on ka neid, kelle jaoks on liikumine terviseradadel igapäeva tavaline osa,» sõnab Lõoke.
«Terviserajale tulemine ei ole selles mõttes suur asi, et selleks ei pea kuidagi eriliselt valmistuma.»
Lõoke julgustab kõiki kohale tulema ja liikuma omas tempos oma maitse järgi, olgu selleks kõndimine või hoopis maastikurattaga sõitmine. Terviseradade eestvedaja lisab, et liikumisharjumus ei tähenda seda, et peaks kohe maratoniks treenima hakkama, alguses piisab sellestki, kui plaanida endale poolt tundi liikumist päevas.
Juhul, kui motivatsioon kipub kõikuma, siis üks võimalus enda «tagant torkimiseks» on anda liikumislubadus mõnele sõbrale, kellega koos kaks kuni kolm korda nädalas terviserajal kohtuda ja koos liikuda. «Koos on lihtsam ja teisele ära öelda on keerulisem, kui iseendale. Maratonimees Roman Frosti aga soovitab pühapäeviti paika panna järgmise nädala liikumisplaani – siis on tõenäosus, et mõni trenn kogemata «ära ununeb», väiksem,» jagab Lõoke soovitusi.
Lõoke tuletab meelde, et oluline on pöörata tähelepanu ka laste liikumisharjumustele «Tahan siinkohal rõhutada, et vanematel on laste-noorte liikumisharjumuste kujundamisel märkimisväärne roll, seega julgustan aeg-ajalt ikka kogu perega terviserajale või muul moel liikuma minna. Hea eeskuju nakkab – ka lastele.»
Endale kõige lähema terviseraja leiab terviserajad.ee veebilehel. Seal on iga raja kohta kirjas milliseid alasid seal harrastada saab, milline on raja pikkus, kuidas on lood valgustusega ja millised on lisavõimalused.