Südamearst avaldab, milline liikumisviis alandab loetud nädalate jooksul vererõhku

PM Tervis
Copy
Kõndimine on iidne liikumisviis, mis toetab kogu organismi tervist, ja peatselt alanevad ka vererõhk ja kolesteroolinäitajad.
Kõndimine on iidne liikumisviis, mis toetab kogu organismi tervist, ja peatselt alanevad ka vererõhk ja kolesteroolinäitajad. Foto: Shutterstock

Tervist toetav mõõdukas tempos liikumine võiks kesta pool tundi või tund enamikel päevadel, ütleb dr Ene Pullisaar, Lääne-Tallinna Keskhaigla kardioloog. Nädalas peaks seega mõõdukat füüsilist aktiivsust kindlasti olema 3,5 kuni seitse tundi.

«Kõige südamesõbralikum liikumisvorm inimestele, kes ei ole veel väga treenitud, on kõndimine. Kõndimine, kõige iidsem liikumisviis, on kasulik tervele organismile,» ütleb südamearst.

«Rahvameditsiini kuldne reegel on, et kui jõuad liikumisel veel sõbraga juttu ajada ega pea selleks õhku ahmima, siis on normaalne tempo. Kui seda enam ei jõua, on liiga kiire. Võib ka mõõta pulsisagedust, et jälgida, kas liigud mõõdukas tempos. Pigem rohkem ja regulaarselt, mitte ühe korra ja hästi kiiresti. Tõhusa tervisespordi raudne reegel on regulaarsus ja mõõdukas intensiivsus,» räägib Pullisaar ajakirjas Tervise Meeter.

«Kaheksa nädalat kõndimist ja vererõhk hakkab juba teatud määral langema, ka ainevahetus intensiivistub, paranevad veresuhkru näitajad, langeb kolesterool. Liikumine on vajalik!»

Arstide seas on näiteks väga populaarne tulla jala tööle ja minna koju, käia isegi kümme kilomeetrit päevas, nendib Pullisaar.

«Kepikõnd annab kahtlemata hea koormuse. Kui istuda argiselt arvuti taga, koguneb õlavöötme pinge – kepikõnd paneb õlavöötme hästi tööle, 30 protsenti parandab seal verevarustust,» soovitab kardioloog.

Need, kes on elu jooksul olnud treenitud, võivad harrastada aktiivsemaid liikumisviise – näiteks suusatamist, ujumist, pallimänge. Kõik dünaamilised spordialad on südamele kasulikud, nendib ta. «Kui vanemas eas juba muutuvad lihased nõrgemaks, siis soovitatakse kord nädalas koordinatsiooniharjutusi, lihaste toonust tõstvaid iharjutusi. Kui jagub aega, siis see oleks ideaalne variant,» ütleb Pullisaar.

Praegu veedavad inimesed pikalt aega arvuti taga sundasendis, mis omakorda võib põhjustada tervisehäireid. «Istumine tuleb kombineerida liikumisega, parandab enesetunnet, vabastab õnnehormoone ehk pärast tunneb ennast õnnelikumana. Tavaliselt, kui soovitan patsientidel hakata tegelema liikumisega on nad kahtlevad, et kuidagi liiga lihtne, aga lõpptulemus on positiivne. Paraneb nii füüsiline kui vaimne tervis.»

Tagasi üles