/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/06/07/13831245t1h7f30.jpg)
Colorado Boulderi ülikooli, Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ja Harvardi ülikooli teadlaste uuringust selgus, mis on see meetod, mis vähendab rasket depressiooni riski, kirjutab Medical Xpress.
Teaduspõhine moodus kuidas depressiooni riski vähendada
Kodukontoris töötamine on mitmed inimesed viinud hilisemale unegraafikule. Mai lõpus avaldatud suur uuring näitab, et uneaja ja meeleolu vahel on tugev seos. Geneetilises uuringus osales 840 000 inimest ja tulemused näitasid, et kronotüübid mõjutavad depressiooni riski. Tund aega varem ärkamine võib vähendada raske depressiooni riski 23%.
«Oleme juba mõnda aega teadnud, et uneaja ja meeleolu vahel on seos,» ütles vanemautor ja füsioloogia dotsent Celine Vetter, «Leidsime, et isegi tund aega varasem uneaeg on seotud oluliselt väiksema depressiooni riskiga.»
Inimesed, kes lähevad hilisel ajal magama kannatavad tõenäoliselt depressiooni käes, olenemata sellest kui pikaks nende uneaeg venib. Varasemalt pole teada, kas meeleoluhäired mõjutavad unerütmi või on unerütmi muutus tingitud meeleoluhäiretest. See uuring annab selles osas selguse.
Teadaolevalt mõjutab inimese kronotüüpi üle 340 levinud geneetilise variandi, sealhulgas ka geen, mis mõjutab uneaega ja ütleb ära 12–42% inimese uneaja eelistustest. Neid geeniandmeid hinnati 840 000 inimesel.
Uuringust jääb selgusetuks, kas neil, kes on juba varajased ärkajad, võiks veel varasemast ärkamisest kasu olla. Arvatakse, et varajased ärkajad näevad rohkem valget aega, mis mõjutab hormoonide tasakaalu.
Uuringu autorid jagavad soovitusi, et hoida päevad valged ja ööd pimedad. «Jooge hommikukohvi verandal. Jalutage või sõitke rattaga tööle ja kui võimalik siis loobuge enne uinumist nutiseadmete vaatamisest,» sõnas Vetter. Nii on võimalik saada maksimaalses mahus loomulikku valgust, mis aitab reguleerida ka unerütmi.