Vaata järgi, millised on hädavajalikud vitamiinid suveks

Foto: Shutterstock

Talvel, kui meil puudub D-vitamiini andev päikesevalgus, peame võtma lisaks seda immuunsust ja tervist tugevdavat ainet. Aga pimedad ja karged talvekuud ei ole ainsad ajad, mil võiks ning koguni peaks võtma lisaks toetavaid vitamiine. Tuleb välja, et ka suviti, mil tundub olevat kõik roosiline ja vitamiini kogused laes, võiks lisaks võtta juurde mõningaid toitaineid.

Ilus on olla terve ja õnnelik. Ja just seetõttu loetleme me sulle ette vitamiinid, mida võiksid sa suvel kindlasti võtta, vahendab Burt's. Jaga neid teadmisi ka oma lähedaste ja sõpradega, sest kõik me tahame olla ju alati parimas vormis.

C-vitamiin

C-vitamiin (ehk ka L-askorbiinhape) on antioksüdant, mida leidub alates apelsinidest kuni isegi meile pea igapäevaselt tuntud kartulini välja.

See aine mängib otsest rolli kollageeni tootmises, neurotransmitterite töös ja üldises immuunsuses.

Seega kui oled sa kunagi põdenud grippi või mõnda muud külmetushaigust, oled sa ilmselt C-vitamiini lisavõtmisega vägagi tuttav.

Talv toob kaasa endaga pideva külma ilma. Tihti võivad sellest tingituna tekkida tundlikematel inimestel peavalud. Kuid selline reaktsioon ei pruugi toimuda ainult talvel. Ka äärmuslikel soojakraadidel võib olla täpselt samasugune mõju.

Keskmise täiskasvanu võiks võtta lisaannusena juurde umbes 40 milligrammi (naised) ja 90 milligrammi (mehed) päevas.

Samuti võiksid suitsetavad inimesed võtta lisaks algannusele ka 35 mg C-vitamiini, kuna suitsetamine eemaldab selle olulise vitamiini kehast suurema kiirusega.

E-vitamiin

E-vitamiin on veel üks olulisemaid suviseid vitamiine.

See on rasvlahustuv vitamiin, mida leidub näiteks munas, lihas ja tofus. Samuti ei jää sellest vajaka ka enamikes puu- ja köögiviljades, kuid seal on neid siiski väiksemas koguses.

Meie organismis toimib E-vitamiin antioksüdandina, aidates maksal ja ülejäänud kehal vabu radikaale ja toksiine vabastada.

Peamiselt kaitseb E-vitamiin nahka päikese kahjulike mõjude eest. See võib vähendada vähktõve nahakahjustuste tõenäosust. Samuti võib see aidata taastuda kiiremini ning kergemate sümptomitega päikesepõletuse korral.

Soovitatav päevane kogus täiskasvanutel on umbes 1000 milligrammi. Enne lastele annustamist pidage nõu on apteekri või perearstiga.

A-vitamiin

Sarnaselt E-vitamiinile, on ka A rasvlahustuv ühend ja üks suveks kasulikemaid vitamiine. A-vitamiinil on aga tegelikult palju keerulisem ja 86 tähemärgist koosnev teaduslik nimi. Enamik inimesi teab seda retinoli või retinalina.

See aine on inimkehas kriitiliselt oluline, kuna moodustab kogu nägemise aluse. Seda ka loomadel. Ilma selle vitamiinita oleksime sisuliselt pimedad.

Enamik inimesi saab rohket A-vitamiini kätte lihast, kalast, porgandist ja bataadist. Kui aga jääb sellest vajaka, võivad tekkida nägemishäired, sealhulgas öösel nägemise halvenemine ja lugemisraskused.

A-vitamiini võtmine suvel võib vältida päikesekiirguse kahjustusi ja aitab selgemini ja eredamalt näha.

Täiskasvanud peaksid lisaannusena võtma päevas umbes 700-900 mikrogrammi A-vitamiini.

D-vitamiin

D-vitamiin on sekosteroidne aine, millest räägitakse enamasti suvel. Seda seetõttu, et D-vitamiini toodab meie keha ise päikesevalguse käes. Seda kutsutakse ka päikesevitamiiniks.

Kui päikesevalgusest jääb puudu, on D-vitamiini puudus kiire tekkima. Seetõttu soovitatakse inimestel, kes elavad põhjapoolkeral, võtta aastaringselt D-vitamiini.

D-vitamiini leidub lihas, kalas, munas, tofus, juustus ja piimas, kus seda lisatakse tootmise käigus tervise parandamiseks.

Suvel aitab D-vitamiini võtmine kaasa immuunsuse ja luude tugevdamisele. See suurendab fosfori ja kaltsiumi imendumise võimet ning hõlbustab kehas vastupidavuse arendamist.

Soovitatav päevane annus täiskasvanutele on kuskil 600-800 IU.

Kuna kaltsium ja D-vitamiin absorbeerivad teineteist, on kõige parem võtta neid samaaegselt.

Lisaks nendele neljale olulisele suvisele vitamiinile on ka muid aineid, mida suvel võiks võtta. Küsi oma apteekrilt B-vitamiinide (energia saamiseks), kaaliumi ja magneesiumi (olulised elektrolüüdid) ja K-vitamiini (punaste vereliblede tootmisel kriitilise tähtsusega) lisavõtmise kohta.