Tund aega varem ärkamine ennetab depressiooni riski

Raili Stina Reidla
Copy
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Vaid tund varem ärkamine võib vähendada inimese rasket depressiooni riski 23%, avastati uue geneetilise uuringu põhjal, mis viidi läbi mai lõpus, vahendab ScienceDaily.

 

Colorado Boulderi ülikooli ja Harvardi instituudi teadlaste uurimus, milles osales 840 tuhat inimest, on seni kõige murrangulisem uneuuring, kus leiti, et inimese kalduvus teatud ajal magada mõjutab depressiooni riski.

See on ka üks esimesi uuringuid, kus kvantifitseeritakse, kui palju või vähe on vaja muutusi vaimse tervise mõjutamiseks.

«Me oleme juba mõnda aega teadnud, et uneaja ja meeleolu vahel on seos, kuid alati jäi õhku küsimus - milline?» ütles Celine Vetter, CU Boulderi integreeriva füsioloogia dotsent.

«Leidsime, et isegi tund aega varasem uneaeg on seotud oluliselt väiksema depressiooniriskiga.»

Varasemad uuringud on näidanud, et öökullid kannatavad depressiooni all võrreldes varakult tõusnud inimestega kaks korda suurema tõenäosusega, olenemata sellest, kui kaua nad magavad. Aga kuna meeleoluhäired võivad ise häirida unerežiimi, on teadlastel olnud raske lahti mõtestada, mis selle põhjustab.

2018. aastal avaldati pikaajaline uuring, mis näitas, et varajastel ärkajatel oli nelja aasta jooksul depressiooni tekkimise tõenäosus kuni 27% väiksem.

«Meie geneetika on kaasa saadud sündides, nii et mõned eelarvamused, mis mõjutavad muud tüüpi epidemioloogilisi uuringuid, ei mõjuta geneetilisi uuringuid,» ütles Daghlas, kes lõpetas mais Harvardi meditsiinikooli.

Vastus on kindel jah.

Iga üks tund varasem une keskpunkt (pool magamamineku ja ärkveloleku aega) vastab 23% madalamale depressiivse häire riskile.

See viitab sellele, et kui keegi, kes tavaliselt läheb magama kell 1 hommikul, läheb hoopis keskööl magama ja magab sama kaua, võib ta oma riski vähendada 23%; kui nad lähevad magama kell 23, saaksid nad seda vähendada umbes 40%.

Uuringust jääb selgusetuks, kas neil, kes on juba varajased ärkajad, võiks veel varasemast ärkamisest kasu olla.

Mõned uuringud näitavad, et suurema valguse käes oldud ajal päeval, mida varakult ärkajad kipuvad saama, tekib hormonaalsete mõjude kaskaad, mis võib meeleolu mõjutada.

«Me elame ühiskonnas, mis on mõeldud hommikuinimestele, ja õhtused inimesed tunnevad end justkui pidevalt selle ühiskonnakellaga sobimatuses,» ütles Daghlas.

Ta rõhutab, et ulatuslik randomiseeritud kliiniline uuring on vajalik, et lõplikult kindlaks teha, kas varajane magamaminek võib olla kindel depressiooni ennetusmeetod.

Neile, kes soovivad minna varasemale unegraafikule, soovitatakse hoida oma päevad heledad ja ööd pimedad. Värske õhk ja kerge füüsiline aktiivsus hommikul ja nutiaja vähendamine õhtul võib aidata sul pikas perspektiivis ennetada depressiooni.

 
Tagasi üles