Regulaarne füüsiline treening võib vähendada ärevuse tekkimise riski peaaegu 60 protsenti, kirjutab Medical Xpress.
See tegevus vähendab oluliselt ärevushäire tekkimise riski
Ärevushäired mõjutavad hinnanguliselt 10 protsenti maailma elanikkonnast ja on leitud, et seda esineb naistel kaks korda sagedamini kui meestel. Kuigi füüsilist aktiivsust peetakse üheks meeleolu parandajaks, on siiski vähe teada selle kohta, kui pikk ja intensiivne treening peaks olema, et vaimset tervist parandada.
Sellele küsimusele vastamiseks on Rootsi teadlased avaldanud ajakirjas Frontiers in Psychiatry uuringu, mis näitab, et neil, kes osalesid aastatel 1989–2010 maailma suurimal pikamaasuusatamise võistlusel (Vasaloppet), oli «oluliselt väiksem risk» ärevuse tekkimiseks, võrreldes mittesuusatajatega samal perioodil. Uuring põhineb 400 000 inimese andmetel.
«Leidsime, et füüsiliselt aktiivsema eluviisiga rühmal oli kuni 21-aastase jälgimisperioodi jooksul ärevushäirete tekke oht peaaegu 60 protsenti väiksem,» sõnas uuringu autor Martine Svensson ja tema kolleeg Tomas Deierborg, Rootsi Lundi ülikooli eksperimentaalse meditsiiniteaduse osakonnast.
Uurijad plaanivad seda valdkonda veel põhjalikumalt uurida, sest harjumuspärases käitumises ja ärevuse tekkimises mängivad rolli ka geneetika, psühholoogilised tegurid ja isiksuseomadused. Siiski kinnitavad nad, et füüsiline aktiivsus aitab suuresti kaasa ärevushäire riski maandamisele.