/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/21/13794217t1h6ba4.jpg)
Sydney ülikooli teadlased analüüsisid Ühendkuningriigi biopanga andmete põhjal une ja füüsilise aktiivsuse mõju suremusele. Autorite hinnangul vähendab suur füüsiline aktiivsus halva unega seotud terviseriske.
Lihtne tegevus vähendab unehäiretega seotud südamehaiguste- ja vähiriski
380 055 vaatlusalusel uuriti üldsuremuse, südame-veresoonkonna haiguste ja vähisuremuse näitajaid, vahendab Med24. Uuritavate keskmine vanus oli 55,9 eluaastat ja 55 protsenti olid naised.
Vaatlusaluste füüsilist aktiivsust hinnati kas suureks (1200 või enam MET/min nädalas (MET – metaboolne ekvivalent)), mõõdukaks (600–1200 MET/min nädalas) või väikeseks, kui vastav näitaja oli alla 600.
WHO soovitatud minimaalne füüsiline koormus on 600 MET/min nädalas. Sellele vastab 150 minutit mõõduka koormusega füüsilist tegevust või 75 minutit suure koormusega füüsilist tegevust nädalas.
Vaatlusaluste uneskoori – tervislik, vahepealne või halb – hindamisel lähtuti erinevatest näitajatest (une kronotüüp, une kestus, päevane unisus, norskamine, insomniaperioodid). Jälgimisperiood oli keskmiselt 11 aastat. Selle aja jooksul suri 15 503 vaatlusalust, neist 4095 mõnda südame-veresoonkonna haigusesse ja 9064 erineva paikmega vähki.
Surmarisk oli vahepealse ja halva uneskooriga vaatlusalustel tunduvalt suurem kui tervisliku unega isikutel. Mõõdukas või suur füüsiline koormus ja tervislik uni olid vastastikku toetava mõjuga surmariski vähendamisel.
Halva uneskoori ja vähese füüsilise aktiivsusega vaatlusaluste grupis oli tervisliku uneskoori ja suure füüsilise aktiivsusega vaatlusalustega võrreldes 57 protsendi võrra suurem üldsuremuse, 67 protsendi võrra suurem südame-veresoonkonna haiguste suremuse ja 45 protsendi võrra suurem vähki suremuse risk. Sealjuures oli kopsuvähki suremuse risk 91 protsendi võrra suurem.
Uuring ilmus ajakirjas British Journal of Sports Medicine.