:format(webp)/nginx/o/2020/12/10/13522713t1hfe27.jpg)
Mööduv Covid-19 kriis andis uneteadlastele võimaluse hinnata une-ärkveloleku tüübi seoseid plastilisema töökorraldusega, nendib unearst Heisl Vaher ajalehes TerviseMeeter. «Tüüpilisi uinumis- ja ärkamisaegu ning päevast enesetunnet ja töövõimet hinnates suudab enamik öelda, kas ollakse pigem hommiku- või õhtutüüp,» ütleb ta.
Vaheri sõnul on tegemist tähtsa infoga, et planeerida tööaja algus, ajastada igapäevane füüsiline koormus ning panna paika uinumisaeg.
«Hommikutüüpi inimesed ehk lõokesed taluvad unepuudust raskemini, see on neile kehaliselt ebameeldivam. Kui hommikuinimene on sunnitud minema magama tavapärasest uinumisajast hiljem, on nad hommikul ärgates (hommikutüübid ärkavad reeglina suhteliselt samal ajal) kehvema enesetundega, tunnevad valusid kehas intensiivsemalt, tekivad muutused söögiisus,» kirjeldab dr Vaher.
«Õhtutüüpide valmidus olla kaua üleval ning mitte minna bioloogilise kella järgi sobival ajal magama võib väljenduda hilisõhtuses nutisõltuvuses, aga samuti liigses alkoholi tarbimises ning maiustamises. Unepuudus ja unetus võib esineda mõlemal tüübil,» sõnab arst. Viimase vastu on esmaseks meetmeks uinumis- ja ärkamisaegade paikapanemine ning sellise uneärkveloleku rütmi juurde jäämine. Uinumisraskuste puhul tuleb arsti sõnul piirata eredat valgust kaks tundi enne uinumist, soovitatav on kasutada rahustavaid une-eelseid meditatsioone, luua endale sobiv une-eelne rituaal tegevustest, mis lõdvestavad.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)