Teadlased selgitavad, mis tagab lastel parema vaimse tervise

Tervislik toitumine tagab parema vaimse tervise. Foto: Shutterstock

Inglismaa ülikooli uuring näitas, et lapsed, kes söövad rohkem toitu, mis sisaldab puu- ja köögivilju, on parema vaimse tervisega, kirjutab Medical Xpress. 

Ida-Inglismaal Norfolki krahvkonnas asuvas East Anglia ülikoolis uuriti esimestena seost puu- ja juurviljade tarbimise, hommiku- ja lõunasöögi valikute ning vaimse heaolu vahel Ühendkuningriigi koolilastel.

«Me teame, et halb vaimne tervis on noorte jaoks suur probleem ja sellel on pikaajalised ning negatiivsed tagajärjed täiskasvanueas,» sõnas juhtivteadur Ailsa Welch Norwichi meditsiinikoolist. Toitumise ja vaimse tervise heaolu vahel oli tugev seos. 

«Kuigi toitumise ja füüsilise tervise vahelisi seoseid mõistetakse hästi, pole siiani teada, kas toitumine mõjutab otseselt ka laste emotsionaalset heaolu,» kirjeldas Welch põhjust, miks nad seda teemat uurima hakkasid.

Uuringu tulemused näitasid, et lastel, kes tarbisid viis või enam portsjonit puu- ja köögivilju päevas, oli parem vaimne tervis. Need lapsed, kes sõid hommikusööki, olid parema enesetundega, kui need, kes tarbisid hommikuks suupisteid või jooke. Leidus ka keskkooliõpilasi, kes jõid hommikuks energiajooke, neil oli vaimse tervise skoor eriti madal. 

«Fakt, et lapsed lähevad pärast lõunat tundidesse ilma lõunasööki söömata, on muret tekitav. See mõjutab lisaks enesetundele ka õpitulemusi, füüsilist kasvu ning arengut,» sõnas Welch. 

Kokku osales uuringus peaaegu 9000 last 50 koolist. Lapsed teatasid oma toitumisvalikutest ise ning täitsid vaimse tervise heaolu küsimustikke. 

Juhtivteaduri sõnul leiti, et umbes veerand keskkoolilastest ja 28 protsenti algkoolilastest söövad soovitusest lähtuvalt päeva jooksul viis portsjonit puu- ja köögivilja. Oli ka lapsi, kes ei söönud üldse puu- ega köögivilju. 

«Rohkem kui iga viies keskkooliõpilane ja iga kümnes algklassilaps ei söönud hommikusööki. Rohkem kui iga kümnes keskkooliõpilane ei söönud ka lõunat,» märkis Welch. 

Nende tulemuste kaudu soovitakse parandada kooliõpilaste toitumisharjumusi ja viia sisse muudatusi rahvatervise parandamiseks.