Kas magamatuse kätte on võimalik surra?
9. aprill 2024, 22:00
Tallinna Ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port hoiatab, et meie kultuuris on normiks muutumas ohtlik seisukoht, et kui ohverdad oma und, oled tegija.
«Tegelikult oled siis idikas, sest vaid juhul, kui inimene korralikult puhkab ja keha on piisavalt treenitud, suudab ta tööl keskenduda, tegutseda tõhusamalt, kaitsta tervist ja vähendada stressi,» ütles Port tervislikke eluviise propageeriva teavituskampaania «Armasta ennast!» intervjuus.
Tema sõnul peame und väga väärtustama, sest selle ohverdamine ei aita millelegi kaasa. Hakkad tegema vigu, oled aeglasem ja sinust pole väga palju kasu.
«Öösel väheneb inimese energiatarbimine vaid tühise 100 kcal võrra, see tähendab, et energiat ei hoita kokku, vaid kasutatakse teistsuguste protsesside jaoks. Kehas toimub siis taastumine. Need, kes on paremas füüsilises vormis ja paremini maganud, taastuvad ka oluliselt paremini, on tööl suutlikumad, tähelepanuvõime ja keskendumisvõime on suuremad, mälu ja õppimisvõime paremad,» selgitas Port.
«Me teeme kasulikku tööd suhteliselt lühikese aja jooksul päevas, aga me venitame selle tihti väga pika perioodi peale just sellepärast, et ei suuda ennast väsimuse tõttu kokku võtta ja keskenduda. Kui oled aga korralikult maganud, siis oled ergas kogu päeva jooksul, asjad saavad kiiremini tehtud ja aega jääb üle.»
Ta lisas, et igaüks saab seejärel ise valida, mida vabanenud ajaga teha. Näiteks võib pühenduda rohkem treeningutele, mille vähesuses paljud just ajapuudust süüdistavad.
Korraliku une ja trenniga kaob zombi-tunne
Pordi kinnitusel tagab hea uni parema füüsilise jõudluse. Regulaarne treening toob kaasa jällegi kvaliteetsema une. Tema sõnul pole laias plaanis suurt vahet, millist trenni teha, sest iga treening on kehale kindlasti kasulik.
«Meie kehas on umbes 650 lihast, need kõik vajavad stiimulit, vastasel juhul nad kärbuvad. Kui lihaseid ei suudeta hästi koordineerida, siis on ka ebamugav liikuda ning hakatakse otsima rohkem istumisvõimalust,» ütles Port.
Samas on eksperdi sõnul hea une ja jõudluse seisukohast kindlasti oluline aeroobne ehk vastupidavustreening. See aitab tagada hapnikuvarustuse kõikidesse kudedesse.
«Meie keha lülitub öösel vaiksele režiimile, mil kõikide suurte jäsemete lihased on lõõgastunud. Nad ei pumpa verd ringi ja tulemus on, et paljudel inimestel veres hapniku kontsentratsioon langeb. Tekib selline zombi-väsimus, hommikul on raske üles tõusta. Ka pärast ärkamist on kogu päeva vältel samasugune roidumus,» kirjeldas Port.
«Sama kehtib ka tööl pikalt rahulikult istudes. Ent tänu treenitusele paraneb üldine vere- ja hapnikuvarustus ning sümptomid vähenevad.»
Spordibioloogia professor märkis, et organismid on küll erinevad, aga üldiselt võiks kõrge koormusega treeningu lõpetada vähemalt kaks tundi enne magamaminekut. Samas võib kerge pingutus, näiteks jalutuskäik, aidata just paremini uinuda. «Iga füüsilise pingutuse tulemusel lihased pisut kahjustuvad ning hea ööuni on vajalik, et saaksid taastuda.»
Port tõi näiteks, et kui inimene suudab söömata olla vähemalt kuu aega, siis magamatuse kätte surrakse 8–9 päevaga. See näitab, et uni on eluliselt isegi söömisest tähtsam.
«Täiskasvanud inimesel on vajalik öösel seitse-kaheksa tundi und võimalikult regulaarse graafiku alusel,» rõhutas Port.
Artikkel avaldati esimest korda Postimehe spordiportaalis 14. oktoobril 2020.