Kas kõndimistempo võib mõjutada südamepuudulikkuse tekke riski?
- Eesmärgini jõudmiseks on mitu teed
- Valida saab väiksema ajakulu ja mõõdukama tempo vahel
Ajakirjas Journal of the American Geriatrics Society avaldatud uuringus leiti, et neil naistel, kes kõndisid kiirema tempoga, oli väiksem risk südamepuudulikkuse tekkeks.
Uuringus osalenud 25 183 naise hulgas vanuses 50–79 aastat oli 16,9-aastase jälgimisaja jooksul 1455 südamepuudulikkuse haiglaravi juhtumit. Võrreldes aeglasema tempoga kõndinud naistega oli keskmise tempoga või kiire tempoga kõndijatel südamepuudulikkuse risk vastavalt 27% ja 34% väiksem.
Alla ühe tunni nädalas kiiresti kõndimine vähendas südamepuudulikkuse riski sama palju kui kaks tundi (ja veidi rohkemgi) nädalas keskmise või aeglase tempoga kõndimine.
Uuringu autor Charles B. Eaton Browni ülikoolist ütleb: „Arvestades, et sageli on regulaarse kehalise aktiivsuse takistuseks ajapuudus, võib kiirem kõnd lühema aja jooksul anda tervisele sarnaseid eeliseid kui soovitatud 150 minutit nädalas mõõdukat füüsilist aktiivsust.“
Samas tasub alustada ikka jõukohase tempoga ning rahulikult ja aegamööda tempot tõstes. Kõige lihtsam on jälgida tempot nii, et tunned pulsilöökide sagenemist, aga suudad kõnnikaaslasega veel juttu rääkida. Tuleb ka meeles pidada, et palavikuga või viirushaigusest taastumisel ja isegi vahetult vaktsineerimisele järgneval päeval trenni ei tehta - see võib südant kahjustada. Hetkel tasub mõelda ka libedusele ...
Allikad: Terviseleht, Wiley