Kas tööpäev teeb selja valusaks? Selle vastu aitab nihelemine!

Vasakul on kehva staatilise rühiga mees, kelle pea pole kehaga ühel joonel ja õlad on ette vajunud. Paremal on nii-öelda korrektse kehahoiakuga mees. FOTOd: Shutterstock Foto: Shutterstock

Seljavalu tekkimist seostatakse juba ammustest aegadest halva või vale kehahoiuga. Sageli arvatakse, et pidevat seljavalu põhjustab nõgus nimmeosa. Kui nõgus selg on isal ja oli juba vanaisalgi, kas siis tuleb ka järeltulevatel põlvedel kannatustega leppida või jäetakse lahendatav tervisemure tähelepanuta väär­arusaamast, et nõgus selg peabki valutama?

Mõnel inimesel pole selg kunagi valutanud, aga talle öeldakse: «Su selg on nii nõgus, et pole ime, kui sa kümne aasta pärast valudes vaevled.» Ja ennäe: kümne aasta pärast hakkabki selg valutama. Kas see oleks aga ka siis nii läinud, kui keegi poleks öelnud, et rüht võib hakata valu põhjustama? On, kuidas on, aga mõte, et nii-öelda vale rüht põhjustab valusid, mõjutab meid kogu elu iga päev väga palju.

Meie kehahoiak muutub päeva jooksul pidevalt ja oleneb sellest, mida teeme. Näiteks kui päev otsa kummargil peenart rohida, ei saa ­öelda, et selles asendis oleks nimme nõgusus süvenenud. Isegi kui inimesel hakkab paar päeva hiljem selg valutama ja tema rühti hinnates selgub, et nimme nõgusus on tavalisest suurem, ei saa kindlasti valu põhjuseks tuua nimmekoha süvenenud nõgusust.

Tihti tasubki valu põhjuseid otsida hoopis valu tekkele eelnenud perioodist. Tavaliselt eelneb valu tekkele midagi sellist, mida väga sageli ei juhtu: mõni tegevus, mida tehakse harva, vaimselt pingeline periood või läbipõetud külmetushaigus.