/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/02/13709940t1h3082.jpg)
Tuntud Kanada kardioloog ja epidemioloog Christopher Labos arutleb veebiajakirja Medscape veergudel, kui otstarbekas on täpselt määratleda tervise edendamiseks vajalikku füüsilise aktiivsuse mahtu, vahendab Eesti arstide liidu ajakiri Eesti Arst.
Teadlane avaldas, kui palju samme on vaja teha päevas vererõhu normaliseerimiseks
Ta meenutab, et 1965. aastal tõi Jaapani kompanii Yamasa Tokei müügile uue sammulugeja, mida nad nimetasid 10 000 sammu mõõtjaks. See vallandas kogu maailmas tervislikku füüsilist aktiivsust soovitava kampaania «Teeme kümme tuhat sammu päevas». Autori hinnangul kinnistus see soovitus inimeste teadvuses kui ainuõige viis oma tervise hoidmiseks ja edendamiseks kuni praeguse ajani.
Autor refereerib mitme uuringu tulemusi, kus leiti, et võrreldes väheliikuva eluviisi harrastajatega oli ka 7000–8000 sammu päevas tegevate inimeste suremus väiksem, neil normaliseerusid veresuhkru näitajad, vähenes vere lipiidide sisaldus ning normaliseerusid vererõhu väärtused. Juba 2010. aastal avaldatud uuringus ilmnes, et isikute rühmas, kelle koormus oli üle 10 000 sammu päevas, ei vähenenud suremus oluliselt võrreldes rühmaga, kelle koormus oli 7000–10 000 sammu päevas.
Autor nõustub, et koormus 10 000 sammu päevas on tervise seisukohalt kindlasti kasulik, kuid seda ei tuleks soovitada kui ainuvõimalikku viisi tervise hoidmiseks ja parandamiseks. Selleks on sobiv igasugune füüsiline koormus päevas sammudes mõõdetuna – «suurim kasu tervisele on see, kui te teete midagi, selle asemel et ei tee midagi».