Teadlane selgitab, millal võib madal vererõhk ohtlikuks muutuda

Madal vererõhk on tekitab muret, kui tagajärg on peapööritus, iiveldus, teadvusekaotus, õhupuudus või halb koormustaluvus. Foto: Shutterstock

Madal vererõhk tekitab muret siis, kui tagajärg on peapööritus, nägemise halvenemine, iiveldus, teadvusekaotus, õhupuudus või halb koormustaluvus. Tõsistel juhtudel võib hüpotensioon põhjustada aju ja muude oluliste elundite varustamise vähenemist hapniku ja toitainetega, mis on eluohtlik.

Rohkem kui 100 000 korda ööpäevas pumpab süda verd, hapnikku, toitaineid, hormoone ja muid aineid rakkudesse ning eemaldab jääkaineid. Vererõhk on mõõt, mis annab teada, kui intensiivselt süda verd vereringesüsteemis pumpab.

Kui vererõhk on 120/80 mm Hg või veidi madalam, peetakse seda normaalseks, kui aga alla 90/60 mm Hg, on see ebanormaalselt madal ja seda nimetatakse hüpotensiooniks. Eriti sage on madal vererõhk meestel – veerand üle 65-aastastest kannatab madala vererõhu all.