/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2022/06/28/14657635t1h856d.jpg)
Praxise uuris kaitseministeeriumi tellimusel noorte tervisekäitumist ning selgitas, et nende väheste liikumisharjumuste taga on nii huvipuudus, suur koolikoormus kui ka krõbe hind.
Uuring: noorte liikumist pärsivad huvipuudus ja raha vähesus
Uuringust selgus, et noorte liikumissoovi märgatava vähenemise põhjused on mitmekesised ja omavahel seotud. Eristada saab sotsiaalseid põhjuseid, milleks on huvi, motivatsiooni või materiaalsete võimaluste puudumine, samuti kehv suhtumine sporti; ajalisi põhjuseid, milleks on suur koolikoormus või muude huvide eelistamine, samuti trenniaegade sobimatus; emotsionaalsed põhjuseid, milleks on läbipõlemine, huvi kadumine ja ebamugavus; majanduslikke põhjuseid, milleks on trennitasude kasv ja ebavõrdsed toetused, aga ka füüsilisi põhjuseid, milleks on vigastused, sportlike tulemuste kesisus ja kasvust tulenevad muutused.
Noorte liikumisharjumused on langustrendis ülemaailmselt. Kriitiline on olukord just vanusegrupis 11-17, just selles vanuses loobuvad noored sageli treeningutest. Ka registriandmetest on näha, et pärast 13. eluaastat väheneb noorte osalus sporditreeningutes oluliselt. Samas trennidesse jätkajate treeningkoormused suurenevad märgatavalt.
Vähene liikumine ja kehakaalu tõus avaldab mõju noorte elukvaliteedile ning tervisele. Näiteks treenimata ajateenijatel on neli korda suurem vigastuste määr kui nende parema füüsilise ettevalmistusega eakaaslastel. Uuringud näitavad, et varasem tervisespordi või sporditreeningute mittetegemine soodustab ka ajateenistusest väljalangemist.
Uuringut tutvustati Praxise mõttehommikul, kus osalesid teemavaldkonnaga seotud ametite esindajad, poliitikakujundajad ja seotud osapooled.
Mõttehommikul osalenud kaitseressursside ameti peadirektori kohusetäitja Anu Rannaveski sõnul ei ole noorte tervist ja liikumist puudutav probleem uus, kuid oma komplekssuses vajab põhjalikku käsitlemist ning kõigi valdkonna eest vastutavate osapoolte vahelist paremat koordineeritust.
«Noorte tervise ja liikumisharjumustega tegelemisel on kindlasti väga oluline mõista ka noorte perspektiivi ning selles mõttes annab Praxise analüüs ning selleteemaline mõttehommik valdkonnaga tegelemiseks olulist sisendit,» leidis Rannaveski.
Praxise analüütiku Priit Purge sõnul osalevad noored treeningutel just lapsevanemate mõjul, samas vanemaks saades prioriteedid muutuvad. Trendi tulemusena noored lahkuvad trennidest ja muutuvad füüsiliselt nõrgemaks.
«Probleemi üks lahendustest on juhendatud sporditreeningud, millel on oluline roll kvaliteetse ja ohutu füüsilise pingutuse pakkumisel. Erinevate huvigruppide ja organisatsioonide koostööga ning noori kaasates oleks võimalik ühiskonnas piisavaid liikumisharjumusi edendada.»
Analüüsi kaasatud eksperdid soovitasid lahendusena sobivat treeningtaset, mis oleks kohane ka noortele, kes võistlusspordiga jätkata ei soovi, aga ka kodu või kooli läheduses toimuvate trennide loomist, sealhulgas võiksid need olla kas tasuta või väikse tasuga. Määravad on ka paindlik ajagraafik, noortele sobivad treeningtingimused ja treenerid ja erinevate organisatsioonide ehk koolide, huviringide, spordiklubide ja muude osapoolte koostöö.
Praxis täiendab olemasolevat uuringut ning avalikustab selle peatselt täismahus oma kodulehel. Mõttekoda Praxis on kodanikualgatuslik, sõltumatu ja avalikes huvides tegutsev mõttekoda.