Heas vormis eakamatel on ka tervem aju

Kuidas peaksid vanemad inimesed treenima, et paremasse vormi saada? Teadlaste sõnul on kõige olulisem see, et leiate tegevuse, mis teile meeldib ja mida saate aja jooksul jätkata. Foto: Erlend Lånke Solbu / NRK

Seitsmekümne- kuni kaheksakümneaastased, kes treenivad, et olla paremas vormis, lahendavad paremini ajutööd nõudvaid ülesandeid ja neil on väiksem tõenäosus kognitiivsete häirete tekkeks.

"Meie tulemused näitavad, et vormisolek võib kaitsta vanemaid inimesi kergete kognitiivsete häirete eest," ütleb Norra teadus- ja tehnoloogiaülikoolis doktorikraadi kaitsnud Ekaterina Zotcheva. Tema järeldused põhinevad andmetel, mis on pärit maailma suurimast ja ligi 10 aastat kestnud vanematele täiskasvanutele mõeldud treeninguuuringust Generation 100.

Dementsuse oht

Ekaterina Zotcheva juhitud rühm testis peaaegu 1000 inimese aju tervist pärast seda, kui uuringus osalejad olid viis aastat trenni teinud. "Meestel ja naistel, kes olid uuringu ajal oma füüsilise vormi säilitanud või seda parandanud, oli parem aju tervis kui neil, kelle vormisolek oli viie aasta jooksul langenud," ütleb Zotcheva.

Kognitiivne test, mille osalejad läbisid, on sama, mida kasutatakse sageli selleks, et kontrollida, kas inimestel on oht dementsuse tekkeks. Testiga hinnatakse lühimälu, teostusfunktsiooni ning ajas ja ruumis orienteerumisvõimet.  "Me teame, et kerge kognitiivne kahjustus võib mõnel inimesel põhjustada dementsust. Mida suurem oli osaleja füüsilise vormi paranemine viie uuringuaasta jooksul, seda väiksem oli nende kerge kognitiivse kahjustuse tekkimise tõenäosus,“ ütleb Zotcheva.

Vähem aju atroofiat

Ühes uuringus tegid teadlased osalejate ajude skaneeringud, et näha, kuidas muutus aju maht ja ajukoore paksus kogu uuringu jooksul. Neil, kes olid uuringu alguses heas vormis, oli ühe, kolme ja viie aasta pärast ajukoor paksem võrreldes nendega, kelle vorm oli kehvem. Ajukoor on aju välimine kiht ja on oluline mitmete oluliste ajufunktsioonide jaoks, nagu tähelepanu, töömälu, abstraktne mõtlemine jne. See ajuosa muutub vanusega õhemaks ja ajukoore hõrenemine erinevates piirkondades on seotud erinevat tüüpi dementsusega, nagu Alzheimeri tõbi ja frontotemporaalne dementsus.

Vormisolek on olulisem kui konkreetse treeningu tüüp

Trondheimi 70–77-aastased kutsuti Generation 100 uuringusse 2012. aastal. Need, kes nõustusid osalema, jagati viieks aastaks erinevat laadi treeningrühmadesse. Üks grupp tegi peamiselt kõrge intensiivsusega intervalltreeningut, teine ​​rühm jalutas või tegi mõõduka intensiivsusega trenni ning viimane rühm püüdis järgida üldisi soovitusi olla kehaliselt aktiivne vähemalt 150 minutit nädalas.

Teadlased jälgisid kõige rohkem kahte esimest rühma ja neile pakuti igal nädalal kahte juhendatud treeningut. Teadlased uurisid vormisoleku ja aju tervise vahelist seost ning  ka seda, kuidas treeningu tüüp neid mõjutas.

"Meie tulemused näitavad, et juhendatud treening võis anda vanematele meestele, kuid mitte vanematele naistele parema kognitiivse funktsiooni ja vähendas kergete kognitiivsete häirete tõenäosust. Aga kokkuvõttes tundub, et kõige olulisem on see, et sa treenid ka tegelikult nii, et see parandab sinu vormi, olenemata sellest, kas saad organiseeritud abi, et olla füüsiliselt aktiivne või mitte,” räägib Zotcheva.

Vähem aju atroofiat kui oodatud

Kõrge intensiivsusega ja mõõduka intensiivsusega juhendatud treeningrühmades avastasid teadlased aju sügavates piirkondades mõnevõrra suurema aju mahu kaotuse kui nende seas, kes treenisid ennast ise. Kuid teadlased rõhutavad, et kõigil uuringus osalenutel, olenemata treeningu vormist, oli ajumahu kaotus oodatust väiksem. Rühmal, kes treenis iseseisvalt, oli ajukoe kahanemine hipokampuses ja talamuses kõige väiksem. Samas polnud see kognitiivsete ülesannete lahendamise võime jaoks määrav.

Rühmad, kes said osaleda organiseeritud treeningutel, ei olnud objekti asukoha ja sõnade meeldejätmises, teabe kiires töötlemises või planeerimises paremad kui need rühmad, kes treenisid iseseisvalt.

Tasub märkida, et 70–77-aastastel osalejatel olid viie aasta pärast keskmiselt samad kognitiivsed võimed kui katse alguses ja et mõne testi osas olid tulemused isegi paremad. See näitab, et heas vormis olemine on hea ajufunktsiooni säilitamiseks oluline. 

Seega näib treeningu mõju olema kõige suurem heas vormis pensioniealiste inimeste puhul ning füüsilist vormi parandav treening võib anda täiendavat kasu. Kuidas peaksid vanurid siis treenima, et paremasse vormi saada?

"Selle eesmärgini võib viia mitu teed ja kõige olulisem on leida tegevus, mis teile meeldib ja mida saate aja jooksul jätkata. Füüsilise vormi säilitamiseks või tõstmiseks tuleks igal juhul regulaarselt treenida nii, et te hingeldaks ja higiseks läheks,” räägib Zotcheva.'

Allikad: Sports Medicine, EurekAlert