Levinud seljaprobleem võib olla vihjeks, et tekib südamehaigus
5. september 2022, 15:41
/nginx/o/2022/05/12/14546496t1hc2fa.jpg)
Columbia teadlased on leidnud seose tavalise seljahaiguse ja teatud tüüpi südamepuudulikkuse vahel. Avastus viitab sellele, et nimmepiirkonna lülisambakanali ahenemisega patsientide põhjalikum uurimine võib aidata tuvastada südamehaiguse ohus olevaid inimesi ja vältida enneaegset surma, kirjutab Medical Xpress.
Kunagi haruldaseks peetud südamehaigust, mil nimeks transtüretiini amüloidne kardiomüopaatia, arvatakse esinevat rohkem kui seni kinnitust leidnud. Teadlaste sõnul on see aladiagnoositud südamepuudulikkuse põhjus. Haigust põhjustavad transtüretiini nimelised valgud, mis võivad kokku kleepuda ja ladestuda niinimetatud amüloidkogumitena südames, selgroos, sidekoes ja teistes kudedes. Valgu kuhjumine südames muudab selle seinad jäigemaks ja seetõttu väheneb vere hulk, mida süda suudab pumbata.
Kuni viimase ajani ei olnud seda tüüpi südamepuudulikkuse jaoks ravi. Kuid 2019. aastal, pärast Columbia kardioloogi Mathew S. Maureri juhitud kliinilist uuringut, kiitis USA toidu- ja ravimiamet heaks ravimi, mis takistab transtüretiini ladestumist. Sarnased niinimetatud amüloidiladestused tekivad ka Alzheimeri tõve korral, kuid need tekivad teisest valgust ja neid ei saa sama ravimiga kõrvaldada.
«Meil on hea ravi, mis vähendab sellesse haigusse suremise ohtu, ja nüüd on meil selgelt vaja paremat viisi inimeste kontrollimiseks ja riskirühma kuuluvate inimeste leidmiseks,» ütleb Columbia ülikooli meditsiiniprofessor Maurer. «Kuna ravim ei vähenda olemasolevat ladestust, on see kõige tõhusam, kui seda võetakse haiguse varases staadiumis.»
Sama diagnoosiga inimeste probleem
Hiljutised uuringud näitavad, et paljudel patsientidel, kellel on diagnoositud nimmepiirkonna stenoos ehk lülisambakanali kitsenemine nimmepiirkonnas, tekib transtüretiini amüloidne kardiomüopaatia viis kuni 15 aastat pärast stenoosi diagnoosimist. See pani Maureri juurdlema, kas stenoosiga patsientide sõeluuringuga on võimalik tuvastada neid, kellel on transtüretiini kardiomüopaatia risk või kes on juba varajases staadiumis.
«Paljud seljaaju stenoosiga patsiendid läbivad lülisambaoperatsiooni ja protseduuri ajal eemaldatud koeproovi on lihtne võtta ning testida transtüretiini amüloidi suhtes,» ütleb Maurer. Kui selgroos esineb amüloidi, võivad arstid kasutada täiustatud kuvamismeetodit või südamelihase biopsiat, et teha kindlaks, kas süda on samuti mõjutatud.
Et näha, kas selline sõeluuring oleks kasulik, analüüsis Maureri meeskond 47 patsiendi (vanuses 62–76) seljaaju dekompressioonioperatsioonil võtud selgrookude. Teadlased tuvastasid amüloidi selgroos 34 protsendil patsientidest; kahel kolmandikul oli selleks transtüretiini amüloid, samas kui kolmandiku amüloidi tüüpi ei olnud võimalik tuvastada. Kinnitatud transtüretiini amüloidiga patsientidest (10 patsienti) oli ühel juba tekkinud südame amüloidoos ja ta alustas seejärel ravi. Ülejäänud üheksat patsienti jälgivad arstid hoolikalt tulevaste südameprobleemide osas.
«Nende leidude põhjal soovitame kõiki patsiente, kellel on seljaaju stenoosi operatsioon, transtüretiini amüloidi suhtes skriinida,» ütleb Maurer. «Kindlasti soovitaksin sõeluuringu teha, kui patsiendil on täiendavaid ortopeedilisi probleeme, nagu karpaalkanali sündroom, liigeste kahjustus või biitsepsikõõluse vigastus, millest igaüks võib olla põhjustatud transtüretiini amüloidist. Sellistel patsientidel on suurem transtüretiini ladestumise ja tulevikus kõrgem südamepuudulikkuse oht.»
Uuring avaldati ajakirjas Journal of the American Geriatrics Society.