:format(webp)/nginx/o/2022/04/12/14480457t1hc49a.jpg)
Alexandra Johnstone ja ta kolleegid Aberdeeni Ülikoolist tegid katseid 30 vabatahtlikuga, neist 16 mehed ja 14 naised, kes olid terved, kuid ülekaalulised. Eesmärk oli teada saada, kuidas oleks kõige otstarbekam päevast kaloritarbimist jaotada, kui tahta kaalu langetada.
Kõigile katseisikutele kirjutati neljaks nädalaks ette ühesuguse kalorisisaldusega menüü, mis koosnes 30 protsendi ulatuses valgust, 35 protsendi ulatuses süsivesikutest ja 35 protsendi ulatuses rasvast. Pooled katseisikuist pidid seejuures sööma lõviosa toidust hommiku poole, pooled õhtu poole.
Seejärel vahetasid kõik katseisikud toitumise kellaajalist raskuspunkti, jättes kalorikoguse ja makrotoitainete suhted endiseks; nii jälle neli nädalat. Teadlased mõõtsid vesiniku ja hapniku haruldasi isotoope kasutades katseisikute ainevahetuse ehk energiakulutuse kiirust.
Katsetuste tulemusena pandi tähele, et nii ainevahetuse tempo kui ka kaalulanguse maht olid mõlemasuguse söögiajastuse juures ühesugused. Katseisikud kaotasid nädalas keskmiselt kolm kilogrammi kehakaalu.
Uuringust leiti, et päevil, mil katseisikud sõid tugevamat hommikusööki, suutsid nad edasisil tundidel isu hõlpsamini talitseda; küllastustunne püsis pikalt, kirjutab Novaator.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)