/nginx/o/2019/09/16/12565603t1ha637.png)
Eestis tehtud toitumise uuring näitab, et enamik meist ei söö tasakaalustatult. Tarbides liialt maiustusi ja näkse, saame küll palju energiat, kuid vähe tervisele vajalikke vitamiine, mineraalaineid ja kiudained. Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi selgitab, millist mõju selline toitumine tervisele omab ning kuidas asja parandada.
Toidupüramiid näitab, mida süüa vähem ja mida rohkem. Püramiidi järgi tuleks koguseliselt kõige rohkem süüa köögivilju, täisteratooteid, marju ja puuvilju, piirata tuleks aga maiustusi, karastusjooke ning erinevaid soolaseid ja magusaid näkse. Eestlaste tegelikul toidupüramiidil kipuvad toitude kogused olema aga vastupidised – suure osa toidulauast moodustavad just maiustused ja näksid. Tegelikult ei ole see toidugrupp tasakaalus toitumiseks sugugi vajalik, need toidud on püramiidil kujutatud näitamaks, milliseid koguseid mitte ületada.
«Paraku armastavad eestlased maiustusi ja näkse väga. Kommid, šokolaadid, nektarid ja mahlajoogid ning magustatud piimatooted on populaarseimad nooremapoolsete täiskasvanud naiste hulgas. Karastus- ja energiajooke ning kartulikrõpse tarbivad aga liiga palju just eri vanuses mehed. Kooke, pirukaid ja saiakesi armastavad nii mehed kui naised, noored ja vanad,» rääkis toitumisekspert Tagli Pitsi.
Tema sõnul on tasakaalust väljas toitumise puhul mitu probleemi. «Kui maiustusi ja näkse süüakse tavapärasele toitumisele lisaks, võib inimene saada liiga palju energiat, mis omakorda viib ülekaaluni. See on täna väga tõsine probleem – viimase täiskasvanute tervisekäitumise uuringu kohaselt on Eestis 32 protsenti ülekaalulisi ja 20 protsenti rasvunud inimesi. Ülekaal omakorda aga suurendab riski haigestuda erinevatesse haigustesse, nagu näiteks diabeeti,» selgitas Pitsi.
«Eestlased söövad liiga vähe teravilju ja köögivilju. Kui nende asemel süüakse hoopis näkse ja maiustusi, jäävad saamata vajalikud toitained – taolised näksid ise sisaldavad vajalikke aineid üsna vähe või üldse mitte. Näkside liiga sage või suures koguses tarvitamine võib kaasa tuua ka osa toitainete, nagu näiteks lisatud suhkrute, soola või küllastunud rasvhapete liiga suure tarbimise. Ka see võib pikemas perspektiivis põhjustada erinevaid terviseprobleeme, eelkõige suurendada südame-veresoonkonnahaiguste tekke riski,» hoiatas toitumisekspert.
Miks siis inimesed nii valesti söövad? Seda Pitsi sõnul Eestis põhjalikult uuritud ei ole. «Üldiselt kipuvad peamisteks põhjusteks olema teadmatus ja mugavus. Kuigi tasakaalus toitumise olulisusest on räägitud palju, siis kõigini ei ole need teadmised endiselt jõudnud. Lisaks on puudulik inimeste oskus ise toitu valmistada – kui poed on valmistoitu täis ja kullerid ka restoranide toidu igaühele lihtsa vaevaga koju toovad, ei õpigi paljud inimesed toiduvalmistamise põhitõdesid ära. Mugavam on ju süüa kellegi teise tehtud valmistoitu,» põhjendas Pitsi.
«Kolmanda põhjusena mainitakse tihtipeale rahakotti, kuid kui võrrelda poest ostetava valmistoidu ja ise tehtud roogade hindu, siis võib viimane hoopis odavamaks osutuda. Sageli kulutame suure osa rahast toitudele, mida me tervise seisukohast üldse sööma ei peaks, ja siis kurdame, et kala, köögiviljade või pähklite ostmiseks raha ei ole,» rääkis ekspert.
Olukorra parandamine peaks lähtuma konkreetse inimese harjumustest. «Kui vähegi võimalik, tuleks püüelda selle poole, et osta vähem töödeldud toitu ja valmistada road ise. Kui see mingil põhjusel võimalik ei ole, tuleks toodete valimisel jälgida, et need sisaldaks võimalikult vähe soola, lisatud suhkruid ja küllastunud rasvhappeid, samas võiksid sisaldada rohkelt kiudaineid. Janu korral tuleks alati eelistada tavalist vett,» juhendas Pitsi.
Magusaisu taltsutamise kõige parem nipp on aga selle söömisest täielikult loobumine. «Harjumine võtab veidi aega, kuid paari nädala pärast on juba kergem. Kui siis aga komm põske pista, tuleb otsast alustada – et vähendada ahvatlusi, ei tasu koju magusat varuda. Kergem on magusast loobuda ka siis, kui toidulaud on tasakaalus ning organismile vajalikud ained saadud. Siis ei anna keha signaali, et midagi on puudu ning ei teki tahtmist selle kõrvaldamiseks magusa järele haarata,» soovitas ekspert.
