Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Mis juhtus noormehega, kes ei maganud 264 tundi järjest?

Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

1963. aastal tulid kaks USA poissi ideele, et teha kooli teadusprojekti jaoks katse, mille mõju kestaks aastakümneid. 

Toona 17-aastane Randy Gardner ja tema sõber Bruce McAllister pidid välja mõtlema teadusprojekti idee ning otsustasid pärast arupidamist, et tahavad püstitada ärkvelolemise maailmarekordit. Sel ajal hoidis rekordit Honolulus elav DJ, kes oli suutnud magamata olla tervelt 260 tundi. 

Poiste eesmärk oli lihtne – nad tahtsid teada saada, mis juhtub ajuga, kui inimene ei maga. 

«Me olime lihtsalt noored idioodid,» meenutab McAllister nüüd. «Tahtsime näha, kuidas mõjutab magamatus kognitiivseid võimeid ja füüsilist sooritust korvpallis. Mille kõige peale me ei tulnud.»

Poisid otsustasid mündiviskega, kes peab olema see, kes hakkab ärkvel olemise rekordit purustama. Ülesanne langes Randy Gardneri õlule. 

Mõistes, et see on arvatust raskem ülesanne, kutsuti kampa Stanfordi ülikooli uneuurija William Dement.

«(Randy vanemad) olid väga mures, et see võib olla poisi tervisele tõesti kahjulik. Kuna ikka on lahendamata küsimus, kas magamatuse kätte on võimalik surra või mitte,» rääkis Dement. 

Pole saladus, et unepuudusel on kehale kohutavad tagajärjed, sealhulgas mäluhäired, südamehaiguste risk, halb tasakaal ja kõrge vererõhk.

Tõepoolest, hoolimata enesekindlast algusest, andis katse ootamatuid tulemusi poisi kognitiivsete ja sensoorsete võimete osas.

Kolm päeva silma kinni hoidmata koges Gardner väidetavalt tujutust, keskendumisprobleeme ja lühiajalist mälukaotust, aga ka paranoiat ja isegi hallutsinatsioone.

«Ta oli füüsiliselt väga heas vormis,» ütles Dement ja lisas, et saaksid poisi «käima lükata» just mõne sportliku tegevusega, nagu korvpall. «Kui ta silmad sulgeks, jääks ta kohe magama.»

Huvitaval kombel avastati hiljem aju skaneerimisel, et Gardneri aju üks osa oli kerges unes ja teine osa ärkvel. 

Kokku suutis teismeline olla ärkvel 11 päeva (264 tundi), ületades toonase rekordi ja tähistades teaduseksperimendi lõppu.

Pärast haiglasse viimist magas 17-aastane noormees 14 tundi, kirjutab Unilad

Alguses paistis, et  ambitsioonikas projekt pole Gardnerile suuremat mõju avaldanud, kuid hiljem tunnistas ta, et kannatas aastakümneid kestnud väljakannatamatu unetuse all. «Mul oli kohutav olla. Kõik häiris mind. See oli nagu jätk sellele, mida tegin 50 aastat tagasi,» sõnas ta.

Tagasi üles