N, 8.12.2022

Müüt või tõde: pruun suhkur on tervislikum kui valge? Paastumine on tervislik?

PM Tervis
Müüt või tõde: pruun suhkur on tervislikum kui valge? Paastumine on tervislik?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Toitumisega on seotud mitmeid väärarvamusi.
Toitumisega on seotud mitmeid väärarvamusi. Foto: Shutterstock

Tiiu Liebert jagab Tervise Arengu Instituudi leheküljel müüte, mida seostatakse tervisliku toitumisega. Kas saunas saab liigsetest kilodest lahti ja kas gaseeritud vesi teeb paksuks?

1. Saunas saab liigsetest kilodest lahti.

Kahjuks ei saa. Saunas kaotame rohkesti vedelikku, kuid joomise käigus taastub kaal kohe.

2. Light-tooteid süües saab kiiresti kaalus alla võtta.

Ainult sellest ei piisa, kogu toiduvalik tuleb üle vaadata, soovitatav on ka rohkem liikuda. Pigem tasub süüa võimalikult n.ö. naturaalseid toite, aga jälgida koguseid.

3. Kes teeb sporti, võib kõike süüa.

See pole päris tõsi. Kahtlemata on sportimine kasulik ja suurendab ka energiakulutust, kuid võib tõsta ka söögiisu. Kes pärast sportimist kaks tahvlit šokolaadi sööb, ei pruugi alla võtta mitte grammigi.

4. Paastumine on tervislik viis organismi «puhastada».

Nälgimise ajal hakkab keha energiaallikana kasutama oma kudesid. Aju peamiseks energiaallikaks on glükoos, mille varusid jätkub meie organismis vähem kui ööpäevaks. Kui organismi glükeenivarud on otsas, siis hakkab organism sünteesima glükoosi aminohapetest, lagundades skeletilihaste, maksa jt. organite valkusid. Paastumine kahjustab tervist ja on mõttetu, selle kahjulikud tagajärjed avalduvad alles pikema aja möödudes.

5. Pruun suhkur on tervislikum kui valge suhkur.

Tavaliselt saadakse pruun suhkur melassi lisamisel valgetele suhkrukristallidele. See tõstab veidi pruuni suhkru mineraalainete sisaldust, kuid nii tühiselt, et tervisele see küll mõju ei avalda. Pruuni ja valge suhkru maitseomadused on erinevad, kuid muud erinevused minimaalsed.

6. Inimene peaks jooma vähemalt kaheksa klaasi vett päevas.

Meie kliimavöötmes ja vähese kehalise koormuse puhul vajab täiskasvanud inimene ööpäevas kokku umbes 2,5 liitrit vedelikku, millest 1–1,5 liitrit peaks saama jookidega ja ülejäänu toiduga. Paljud toidud sisaldavad suures koguses vett. Kui juua teed ja mahlu, süüa suppi, puu- ja köögivilju, puudub igasugune vajadus nii suure koguse vee joomiseks. Puhta vee vajadus on umbes 2-3 klaasi päevas. Kehaline koormus ja kuum kliima võivad vee vajadust suurendada, aga sellest annab organism ise märku.

7. Gaseeritud vesi teeb paksuks.

Ei tee. Puhas vesi, olgu siis gaseeritud või gaseerimata, ei anna energiat, teinekord võib gaseeritud vesi küll tekitada maos lühiajaliselt täiskõhutunde. Maitsestatud veed võivad sisaldada ka vähesel määral suhkrut, seega anda ka energiat. Kui palju, seda saab teada pakendilt.

8. Energiajoogid annavad energiat.

Energiajookideks nimetatud joogid sisaldavad umbes sama palju suhkrut kui tavalised karastusjoogid. Energiajoogid sisaldavad küllalt palju kofeiini ja teisi koostisaineid, mis suurendavad ajutiselt nii vaimset kui ka füüsilist võimekust, kuid pärast pingelist tööd peaks hoopis järgnema rahulik puhkus energiavarude taastamiseks. Kuna paljude energiajookide koostisosade tarbimise ohutu ülempiir ning ka koosmõju on määramata, ei soovitata energiajooke juua üle 500 ml päevas. Kindlasti ei sobi energiajoogid lastele.

9. Pits alkoholi annab sooja.

See mulje on petlik. Alkohol suunab vere nahakapillaaridesse ja paneb õhetama. Tegelikult alkohol jahutab keha.

10. Rasvad on kahjulikud ja neid ei tohiks mingil juhul süüa.

Vastupidi. Rasvad on eluks vajalikud, nad on asendamatute rasvhapete allikaks, ilma rasvadeta ei saaks keha ka rasvas lahustuvaid vitamiine vastu võtta. Jälgida tuleks vaid küllastunud rasvhapete söömist (maksimaalselt 10 % kogu saadud energiast), mis esinevad peamiselt loomset päritolu toitudes, kuna nende liig veres põhjustab kolesterooli ladestumist ja soodustab seeläbi südame-veresoonkonnahaiguste ja isegi vähkkasvajate teket.

Märksõnad
Tagasi üles