TERVISEKOMPASS ⟩ Kuidas toituda nii, et ilu nimel tervist ei rikuks?
14. detsember 2022, 21:11
Postimehe terviseportaali taskuhäälingu «Tervisekompass» avaosas räägivad ajakirjanikud Marilin Vikat ja Ly-Marleen Tamme Fitlapi toitumisnõustaja Irina Tammega toitumisest, dieetidest ja söömiskäitumisest. Samuti tuletame meelde, mida tähendab taldrikureegel ja kust saada tõepõhist toitumisalast informatsiooni.
Toitumisega tegelevaid spetsialiste on mitmeid – toitumisnõustaja, -spetsialist, -terapeut. Tamme sõnul ei ole tegemist ühe ja sama ametiga, vaid eri asjatundjatega, kelle tööülesanded on samuti erinevad. «Toitumisnõustaja nõustab terveid inimesi, ta ei tee haiguspõhist nõustamist, sellega tegeleb toitumisterapeut,» räägib Fitlapi toitumisnõustaja.
Ta toob näiteks diabeedi, mille puhul vajavad patsiendid kindlaid suuniseid. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis tervisekaitsespetsialisti erialal õppiv Tamme paneb inimestele südamele, et kuna tervisesoovitusi võib jagada pea igaüks, tuleb olla kriitiline ja enne nõustamisele minemist kontrollida eksperdi tausta.
Valmistoidu asemel tasub osta tooraineid
«Kiire eluviisi juures unustatakse, kui oluline on tasakaalustatud toitumine. Inimesed tarbivad väga palju valmistoitu,» selgitab Tamme. «Mina pean üheks süüdlaseks keskkonda: miks peavad poeriiulid olema maast laeni kaupa täis? Pooled nendest kaupadest ei ole meile vajalikud.»
Siinkohal tuletab ta meelde taldrikureegli, millest lähtuvalt võiks poes sisseoste teha: et kõik, mida organismil päriselt vaja on, jõuaks ostukorvi, ja see, mida ei vaja, jääks riiulisse. «Veerand taldrikust peaks olema süsivesikuterikas toit, näiteks kartul, riis, makaronid või tatar. Teine veerand peaks olema valgu- ja rasvaallikas, nagu avokaado, liha, juust, kala jne. Kõige suurema osa ehk pool taldrikust peaks moodustuma aurutatud või küpsetatud köögiviljad, või siis toorsalat,» selgitab ta.
Ära pane oma tervist ohtu!
«Dieedid jagunevad kaheks: need, kus piiratakse toidust saadavat energiahulka ja äärmuslikud dieedid, kus lubatakse kuu ajaga kaotada kümme kilo. Viimase puhul peaks tuluke peas põlema lööma, kas see ikka on tervislik? Kui me räägime tervislikust kaalulangetusest, siis selleks on pool kuni üks kilo nädalas,» leiab Tamme.
Pahatihti lähevad inimesed reklaamide õnge ning on kiire kaalulangetamise nimel nõus ohverdama oma tervise. Irina Tamme selgitab saates lähemalt söömishäirete ja väärate toitumisnõuannete tagamaid, lisaks tuleb jutuks populaarsete dieetide vajadus.
Mis on hea vormi saladus?
Tamme tuletab meelde, et kõige olulisem on enda vastu aus olemine. «Tihtipeale ollakse enda suhtes väga kriitilised ja unustatakse ära, kuidas ma ennast oma kehas tunnen, kas mul on energiat jne. Ma puutun palju selliste inimestega kokku, kes on endale kindla kaalunumbri pähe istutanud ja siis teevad kõik selleks, et seda saavutada.»
«Hakatakse treenima, kuid kasvab hoopis lihasmass ning kaal ei alane. Siit tulebki küsimus, kas sa oled nüüd õnnetum või kas sa tunned end halvemini, kui kaalud kaks kilo rohkem,» räägib toitumisnõustaja ja rõhutab, et ei tohiks numbritesse kinni jääda.
Millised terviseteemad veel jutuks tulid? Seda kuula juba saatest!