Treener annab nõu, kuidas seljatada treenimise ees tekkinud ärevus

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kui paljude jaoks on treening lõõgastav tegevus, siis leidub neid, kelle jaoks tundub ainuüksi mõte trenni minekust hirmuäratav. Sel juhul tõlgendab meie mõistus trenni kui ohtlikku tegevust ja ärevuse tase tõuseb. Kas ärevushäirega inimesed peaksid sellegipoolest treenima?

Vastus on loomulikult jah, kirjutab treener Kaspar Nisu oma blogis. Ärevuse põhjuseid on lugematul hulgal ja iga teemaga tegelevad vastava valdkonna spetsialistid.

Peamised ärevuse põhjused trennitegemise ees

Ärevushoo (sh paanikahoo) fundamentaalseks põhjuseks on surmahirm. Ärevushoo ja paanikahoo ajal asub meie keha «põgene või võitle» valmisolekusse. Tõuseb adrenaliin, vererõhk, kiireneb südamelöögisagedus ja lihased tõmbuvad pingesse. Ärevuse kolm peamist sundmõtet trenniga seoses on:

• Hirm infarkti, insuldi või mõne muu terviserikke ees.
• Hirm olla kaastreenijate seas mitteaktsepteeritud (näiteks välimuse põhjal – siia alla kuulub näiteks ülekaalulisus, alakaalulisus, vähene lihasmass jne).
• Hirm trenniga mitte hakkamasaamise ees – arvamus, et meie kehaline vorm on nii vilets, et trenn tundub ületamatuna. 

Kuidas saada ärevus kontrolli alla?

Kui oled keskmisest ärevam inimene, tuleks luua trennipäevadel selge päevakava. Maga eelmisel ööl vähemalt 7 tundi, veendu et päevased toidukorrad on olnud korrapärased ning jäta tööpäeva jooksul ja -järgselt endale piisavalt hingetõmbepause. Kindlasti ei ole äreval inimesel hea mõte hüpata pingeliselt koosolekult otse treeningsaali. Sellisel moel oled elimineerinud endast sõltuvad põhjused, et ärevushoog ei hiiliks trennieelselt või trenni ajal ligi.

Loe pikemalt SIIT.