K, 8.02.2023

Paastumisel võivad olla tervist laastavad tagajärjed

PM Tervis
Paastumisel võivad olla tervist laastavad tagajärjed
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vahelduvpaastu puhul ei piirata seda, mida süüakse, vaid hoopis millal süüakse.
Vahelduvpaastu puhul ei piirata seda, mida süüakse, vaid hoopis millal süüakse. Foto: Shutterstock

Tihti arvatakse, et ideaalkaalu saladus peitub dieedipidamises ning hakataksegi katsetama erinevate dieetidega. Kehakaalu alanemist lubavaid dieete on maailmas palju. Valdavalt on need üles ehitatud teatud toidugruppide söömise või üldise toitumise rangele piiramisele ning sellest tulenevale kiirele kaalulangusele.

Paast ehk täielik või osaline toidu ja/või joogi vältimine võib kesta ühest päevast kuni ühe kuuni (kuivpaastude puhul maksimaalselt 3 päeva) ning võib sisaldada erinevaid toitumisalaseid piiranguid.

Levinuim on vee- ja taimeteepaast. On olemas ka kuivpaaste, mille ajal ei tarbita üldse ei toitu ega ka vedelikku. Levinud on ka mahla- või supipaastud, mille käigus tarbitakse vaid puu- või köögiviljamahlu või suppe (puljongeid).

Paastumist kasutatakse enamasti kas kaalulangetuseks või nii-öelda keha puhastamiseks. Tegelikult tuleneb kaalukaotus aga peamiselt veekaost ning organism ei vaja puhastumiseks meie abi, vaid väljutab jääkaineid ise.

Ohud: 

  • Paastu ajal ei saa keha (piisavalt) vajalikke toitaineid ning inimese soost, vanusest, kehalisest aktiivsusest, tervislikust seisundist jm sõltuvalt võib paastumine olla tervisele ohtlik. Mitte mingil juhul ei tohiks seda proovida lapsed, rasedad, imetavad või rasestuda proovivad naised, eakad, alakaalulised, ega ka erinevate terviseprobleemidega inimesed.
  • Paastumisega kaasneb enamasti väsimus, nõrkus, näljatunne, kurnatus, külmatunne jms.
  • Paastumine võib aeglustada ainevahetust, kahjustada südamelihast ning neere.

Vahelduvpaast (Intermittent Fasting)

Vahelduvpaastu puhul ei piirata seda, mida süüakse, vaid hoopis millal süüakse. Vahelduvpaastumine võib tähendada nii päeva jooksul teatud kellaaegadel paastumist, üle päeva paastumist või perioodilist paastumist.

Kellaajaliselt piiratud paastu puhul on levinuimaks 16-tunnised paastud vaheldumisi 8-tunnise söömisperioodiga, kuid on ka leebemaid (nt 14/10) ja rangemaid variante (nt 20/4).

Üle päeva paast on 24-tunnise paastuperioodi ja 24-tunnise söömisperioodi varieerimine. Sellisel juhul süüakse ühel päeval korrapäraselt ja järgmisel päeval paastutakse täielikult või süüakse üks toidukord.

Vahelduvpaastu puhul on nädalas kindlad paastupäevad, nt levinuim 5/2 tähendab kahel päeval toitumise piiramist ning viiel päeval piiramatut söömist. Paastu matkiv dieet on vahelduvpaastu variatsioon, mille puhul järgitakse üks kord kuus viiepäevast madala energiasisaldusega dieeti.

Ohud:

  • Perioodiliselt süües on tõenäoline, et süüakse vähem ning keha ei pruugi saada piisavalt energiat ja toitaineid.
  • Pikad toidukordade vahed võivad veresuhkru taseme väga madalale viia ning see põhjustab negatiivsete emotsioonide teket ja pikemas perspektiivis võivad tekkida ka ajufunktsioonide häired.
  • Pikk paastumine tekitab tugevat näljatunnet, mis soodustab ülesöömishoogude teket ning võib kaasa aidata söömishäirete kujunemisele, edastab toitumine.ee
Märksõnad
Tagasi üles