Kevad on käes ja õige pea hakkavad spordiklubid ja jooksurajad jälle rohkem täituma. Kui täiskasvanute sihiks on sageli suvine rannavorm, siis õpilaste seas Gustav Adolfi gümnaasiumi kooliõde Getter Nuut sarnast trendi täheldanud pole.
«Küll aga võib gümnaasiumi lõpetajatel rolli mängida nõue sooritada kehalised katsed mõnel ülikooli erialal, sellisel juhul selleks kindlasti valmistutakse,» lisab kooliõde Getter. Tema sõnul on üldiselt õpilastega nii, et kes armastab liikumist ja trennis käimist, teeb seda aasta ringi ja järjepidevalt.
Kooliõde tõdeb, et tänapäeva lastele ja noortele pakutakse väga erinevaid ja põnevaid spordialasid – klassikalistest sooritusaladest võitluskunstideni ja tantsutrennidest ekstreemspordini. «Võimalusi on palju ja hea on näha, et neid ka kasutatakse.» Selleks, et endale sobivaim ja meeldivaim ala üles leida, soovitab kooliõde õpilasel esmalt järele mõelda, mis talle paremini istub. «On ta meeskonnamängija või pigem üksiküritaja. Kas talle meeldivad jõu-, osavus- või hoopis kestvusalad,» selgitab ta. «Liikumisest võiks tunda rõõmu ja vahel võtabki enda lemmikala leidmine aega ning peab katsetama erinevaid võimalusi. Peamine, et valitud treening lapsele meeldib ja ta ei käi seal pelgalt vanemate meeleheaks,» lisab õde.
Abi annavad professionaalid
Neil õpilastel, kes treenivad omal käel, palub kooliõde lähtuda oma enesetundest ning võimalusel siiski pidada mõne treeneriga nõu. «Koormus peab olema kasvavale organismile jõukohane ja seda nii lihastreeningute kui kardiotreeningu puhul. Sellepärast on ka paljudes spordiklubides vanusepiirangud ja erireeglid. Nendega peaks spordiklubis treenida sooviv kooliõpilane enne tutvuma.»