Kooliõde annab nõu, kuidas leida lapsele sobiv treening

Pilt on illustreeriv. Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Kooliõpilaste kehalisest aktiivsusest rääkides toovad terviseeksperdid ja pedagoogid tavaliselt välja liiga vähese liikumise. SA Tallinna Koolitervishoid kooliõde Getter Nuut kinnitab, et oluline on vältida ka trenniga ülepingutamist. Valed treeningvõtted ja liiga suur koormus võivad tema sõnul tervisele kasu asemel kahju tuua.

Kevad on käes ja õige pea hakkavad spordiklubid ja jooksurajad jälle rohkem täituma. Kui täiskasvanute sihiks on sageli suvine rannavorm, siis õpilaste seas Gustav Adolfi gümnaasiumi kooliõde Getter Nuut sarnast trendi täheldanud pole.

«Küll aga võib gümnaasiumi lõpetajatel rolli mängida nõue sooritada kehalised katsed mõnel ülikooli erialal, sellisel juhul selleks kindlasti valmistutakse,» lisab kooliõde Getter. Tema sõnul on üldiselt õpilastega nii, et kes armastab liikumist ja trennis käimist, teeb seda aasta ringi ja järjepidevalt.

Kooliõde tõdeb, et tänapäeva lastele ja noortele pakutakse väga erinevaid ja põnevaid spordialasid – klassikalistest sooritusaladest võitluskunstideni ja tantsutrennidest ekstreemspordini. «Võimalusi on palju ja hea on näha, et neid ka kasutatakse.» Selleks, et endale sobivaim ja meeldivaim ala üles leida, soovitab kooliõde õpilasel esmalt järele mõelda, mis talle paremini istub. «On ta meeskonnamängija või pigem üksiküritaja. Kas talle meeldivad jõu-, osavus- või hoopis kestvusalad,» selgitab ta. «Liikumisest võiks tunda rõõmu ja vahel võtabki enda lemmikala leidmine aega ning peab katsetama erinevaid võimalusi. Peamine, et valitud treening lapsele meeldib ja ta ei käi seal pelgalt vanemate meeleheaks,» lisab õde.

Abi annavad professionaalid

Neil õpilastel, kes treenivad omal käel, palub kooliõde lähtuda oma enesetundest ning võimalusel siiski pidada mõne treeneriga nõu. «Koormus peab olema kasvavale organismile jõukohane ja seda nii lihastreeningute kui kardiotreeningu puhul. Sellepärast on ka paljudes spordiklubides vanusepiirangud ja erireeglid. Nendega peaks spordiklubis treenida sooviv kooliõpilane enne tutvuma.» 

Kooliõde soovitab treeneritelt uurida, kas klubis on spetsiaalseid laste- ja noortetrenne või kas neil leidub vastava pädevusega personaaltreenereid, kes saaks kokku panna vanusele ning võimekusele sobiva harjutuste kava. «Siis saab edasi juba järk-järgult koormust tõsta, näiteks raskusi suurendada. Liiga raske kangi või hantlitega võib endale vigastuse tekitada,» hoiatab õde. «Isegi kui noorel on plaan treenida iseseisvalt kodus, siis ikkagi oleks hea professionaalse treeneri või kehalise kasvatuse õpetajaga nõu pidada, et ka kodune treening oleks ühest küljest tõhus, teisalt ohutu.»

Tavaliselt on ka igaühel kindel kehapiirkond, millele rohkem pühenduda tahaks. «Näiteks kõhulihased, aga ka õlad ja biitseps,» toob kooliõde näiteid. «Hea treening on aga tasakaalus ja kõhtu vormi ajades ei tohi unustada selga. Käte ja jalgade puhul peaks aga võrdse koormuse andma nii vasakule kui paremale küljele, sest kui üks kehapool on vähem kaasatud, on võimalus rühihäirete tekkeks,» lisab ta. «Kõige sobivamad treeningud on need, mis toetavad kehalist arengut ning arendavad vastupidavust. Näiteks erinevad kergejõustikualad, pallimängud, ujumine ja suusatamine.»

Liigu, söö ja puhka!

Trennis käimine ei tähenda seda, et muul ajal on õpilase kehaline aktiivsus olematu. «Me kõik peaks kokku päeva jooksul vähemalt 60 minutit aktiivselt liikuma. Autos-bussis istumise asemel kõndima, liftile eelistama treppi, lükkama lund, tegema aiatöid, ronima puu otsa ja ehitama onni – kuidas aastaaeg ja vanus lubavad,» pakub Getter Nuut välja ideid, kuidas tunnijagu liigutamist kirja saada.

«Lisaks igapäevasele aktiivsusele oleks kasulik minimaalselt 150 minutit nädalas tegeleda mõõduka intensiivsusega tegevustega ehk mingit sorti sportliku liikumisega. Kehalise kasvatuse tunnid käivad samuti siia alla.» Mitut trennipäeva järjest kooliõe sõnul planeerida ei tasuks, sest keha peab saama pärast pingutust puhata. Üht paneb kooliõde südamele aga neile õpilastele, kes tegelevad spordiga juba tõsisemalt ning kelle trennikoormus on vähemalt 6 akadeemilist tundi nädalas lisaks kehalise kasvatuse tundidele.

«Nemad peaksid kindlasti läbima noorsportlase terviseuuringu. Seal tehakse kindlaks õpilase tervislik seisund, selgitatakse, kas on vastunäidustusi ja osalisi piiranguid spordiga tegelemiseks ning vajadusel kaardistatakse terviseriskid.»

Õpilase tervist ja arengut toetab lisaks kehalisele koormusele piisav uni. «Usin treenija peab saama piisavalt puhkeaega,» toonitab Getter Nuut. Teiseks mitmekülgne toidulaud. Spordijookide, valgupulbrite ja toidulisandite asemel soovitab kooliõde puhast vett ja täisväärtuslikku toitu. «Mida suurem on kehaline koormus, seda terasemalt tuleb jälgida, et organism saaks vajalikud ained kätte ja toitumine oleks tasakaalustatud.» Ja veel soovitab õde nädalavahetustel olla aktiivne koos pere või sõpradega. «On liikumisaasta, sellega seoses toimub Eesti eri paigus matkasid, võistlusi, erinevate väljakutsetega ülesandeid. Kui on aga soov olla rohkem omaette, siis Eesti on õnnelik maa ja loodusesse minekuks ei pea sadu kilomeetreid maha sõitma. Minge õue ja nautige kauaoodatud kevadet!»