Melatoniin aitab noorte enesevigastamist vähendada

Foto: KoolShooters, Pexels

Meditsiiniline uneravi võib vähendada ärevuse ja depressiooniga noorte enesevigastusi, viitab Rootsi Karolinska Instituudi teadlaste uuring. Enesevigastamise oht vähenes melatoniini kasutamise järel, eriti tüdrukute puhul. 

Melatoniin on hormoon, mis kontrollib une-ärkveloleku tsüklit ning on Rootsis kõige sagedamini väljakirjutatud ravim lastel ja noorukitel unehäirete korral. Melatoniini kasutamine on viimastel aastatel järsult suurenenud ja Rootsis on see käsimüügis saadaval alates 2020. aastast.

«Arvestades kindlakstehtud seost uneprobleemide, depressiooni ja enesevigastamise vahel, tahtsime uurida, kas meditsiiniline uneravi on seotud väiksema tahtliku enesevigastamise määraga noortel, » ütleb uuringut juhtinud Karolinska Instituudi meditsiiniepidemioloogia ja biostatistika osakonna dotsent dr Sarah Bergen. 

Psühhiaatrilised häired on laialt levinud

Uuringus analüüsiti 25 500 lapse ja teismelise (vanuses 6–18 aastat) andmeid, kellele oli raviks väljakirjutatud melatoniini. Neist enam kui 87 protsendil oli vähemalt üks psühhiaatriline häire, peamiselt aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD), ärevushäired, depressioon või autismispektri häire. Enesevigastamist esines tüdrukutel umbes viis korda sagedamini kui poistel.

Teadlased hindasid sama isiku enesevigastamise ohtu ravimi kasutamise ja mittekasutamise ajal. Nad võrdlesid riske viimasel ilma ravimita kuul 12 kuuga pärast melatoniiniravi alustamist. Lisaks võtsid nad arvesse ka taustategureid, mis võivad seoseid mõjutada, nagu geneetika, unehäirete raskusaste ja psühhiaatrilised häired.

Enesevigastamise risk suurenes vahetult enne melatoniini määramist ja vähenes ravi alustamisele järgnenud kuudel ligikaudu poole võrra. Riski vähenemine oli eriti ilmne depressiooni ja/või ärevushäiretega noorukite tüdrukute seas.

Noorte vaimse tervise kriis

«Praegu on noorte vaimse tervise kriis ning enesevigastamise ja enesetapu oht on suur,» ütleb Sarah Bergen. "Meie leiud toetavad hüpoteesi, et unehäired võivad selles populatsioonis, eriti tüdrukute, enesevigastusi vähendada.»

Kuna tegemist oli vaatlusuuringuga, ei saa sellega tuvastada põhjuslikku seost melatoniini ja vähenenud enesevigastamise määra vahel. Kontrollimaks, kas teiste ravimite kasutamine võis tulemusi mõjutada, viidi läbi ka analüüsid, kus uuritavate hulgast arvati välja antidepressantide kasutajad. Kuid tulemused olid sarnased.

«See viitab, et melatoniin võib olla vastutav enesevigastamise vähenemise eest, kuid me ei saa välistada, et teiste psühhiaatriliste ravimite või psühhoteraapia kasutamine võis tulemusi mõjutada,» ütleb dr Marica Leone, uuringu esimene autor Sarah Bergeni uurimisrühmast.

Laste ja noorukite uneprobleemid võivad märkimisväärselt mõjutada nende päevast toimimist, tervist ja arengut, avaldades negatiivset mõju kognitiivsetele oskustele, emotsionaalsele regulatsioonile ja käitumisele. Varasemad uuringud näitavad, et häiritud uni noortel on riskifaktor nii tahtmatute vigastuste, näiteks kukkumiste, spordiga seotud vigastuste, jalgratta- ja sõidukiõnnetuste kui ka suitsidaalsete ja mittesuitsidaalsete enesevigastamiste korral. 

Enese tahtlik mittesurmav enesemürgitus või enesevigastamine on laste ja noorukite psühhiaatria jaoks eriti murettekitav, kuna see on seotud mitmesuguste kõrvalmõjudega, sealhulgas enesetapuga. Hinnanguliselt on noorte enesevigastamise levimus elu jooksul 17 protsenti, kuid hinnangud erinevad erinevate uuringukavade ja klassifikatsioonisüsteemide lõikes. Noorte enesevigastamise empiiriliselt toetatud ravimeetodeid on vähe ja kuigi psühhosotsiaalne ravi näib olevat paljulubav, ei ole avaldatud randomiseeritud kliinilisi uuringuid enesevigastamise farmakoteraapia kohta. Hiljutine metaanalüüs viitab sellele, et teadlased peaksid suunama oma tähelepanu enesevigastamise põhjustele, et parandada sekkumiste tõhusust. Uneprobleemide ravi võib vähendada enesevigastamise riski.

Allikad: The Journal of Child Psychology and Psychiatry, EurekAlert