Kolmepäevane nädalavahetus paneb liikuma ja toob parema tervise

Foto: Greta Hoffman, Pexels

Neljapäevast töönädalat katsetatakse erinevates riikides üle maailma. See, et lühema aja jooksul saab puhanud inimene enamasti kogu töö tehtud ja ehk rohkemgi kui varem ning et palk säilib ja ettevõtte tulud pigem kasvavad, on teada. Lõuna-Austraalia ülikooli terviseteadlased aga kinnitavad, et lisapuhkus on ka meie tervisele hea.

Hinnates muutusi igapäevases füüsilises aktiivsuses, leidsid teadlased, et inimesed käitusid puhkusel olles aktiivsemalt ja tervislikumalt, isegi kui neil oli vaid kolmepäevane paus.

Uuringu käigus koguti andmeid 308 täiskasvanult, kelle keskmine vanus oli 40,4 aastat. Kuid tavapärase lahenduse asemel, kus katsealused täidavad ise päevikuid, kandsid nad füüsilist aktiivsust registreerivaid seadmeid 24 tundi ööpäevas 13 kuud. Liikumiskäitumise andmed koondati minutite kaupa igapäevasteks kogusummadeks. Nii sai võrrelda liikumiskäitumist puhkuse ajal ja 4 nädalat pärast seda puhkuse-eelse tasemega. Lisaks uuriti seoseid puhkuse tüübi ja kestusega.

13-kuulise perioodi jooksul võtsid inimesed keskmiselt kaks kuni kolm puhkust, millest igaüks oli umbes 12 päeva. Inimesed kasutasid puhkust enim vabas õhus puhkamiseks (35 protsenti), millele järgnesid perekondlike/seltskondlike ürituste tegemine või külastamine (31 protsenti), lihtsalt puhkamine ja lõõgastumine (17 protsenti) ning vaba aja veetmisega otseselt mitteseotud tegevused, näiteks kellegi hooldamine või kodu renoveerimine (17 protsenti).

Täpsemalt näitas uuring, et puhkav või puhanud inimene:

tegeleb iga päev 13 protsenti rohkem mõõdukast kuni jõulisema kehalise tegevusega, mis tähendab viit minutit päevas rohkem;

istub iga päev viis protsenti vähem ehk 29 minutit päevas vähem;

magab iga päev neli protsenti kauem ehk 21 minutit päevas kauem.

UniSA teadur dr Ty Ferguson ütleb, et inimesed käituvad puhkuse ajal tervislikumalt.

«Selles uuringus leidsime, et liikumisharjumused muutusid puhkuse ajal paremaks, kehaline aktiivsus kasvas läbivalt ja istuv eluviis vähenes.  Samuti avastasime, et inimesed said iga puhkusepäeva jooksul 21 lisaminutit und, millel võib olla meie füüsilisele ja vaimsele tervisele mitmeid positiivseid mõjusid. Näiteks võib piisav uni aidata parandada meie meeleolu, kognitiivseid funktsioone ja tootlikkust. Samuti võib see aidata vähendada meie riski haigestuda mitmesugustesse terviseseisunditesse, nagu rasvumine, diabeet, südame-veresoonkonna haigused ja depressioon. Huvitav on see, et nende muudatuste ulatus suurenes koos puhkuse pikkusega – nii et mida pikem puhkus, seda suurem on kasu tervisele.»

UniSA vanemteadur prof Carol Maher ütleb, et uuring pakub tuge soovile neljapäevasele töönädalale üle minna. «Lühemat töönädalat katsetavad ettevõtted üle maailma. Pole üllatav, et töötajad teatasid väiksemast stressist, läbipõlemisest ja väsimusest, aga ka paremast vaimsest tervisest ja paremast töö- ja eraelu tasakaalust,» ütleb professor Maher.

«See uuring annab empiirilisi tõendeid, et inimestel on tervislikumad eluviisid, kui neil on näiteks kolmepäevane nädalavahetus. Füüsilise aktiivsuse kasv ja uneaja pikenemine avaldab eeldatavasti positiivset mõju nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele, näidates neljapäevase töönädala eeliseid.»

Prof Carol Maheri arvates on väga oluline, et isegi pärast lühikest puhkust oli inimestel  kahe nädala jooksul uneaeg pikem. See näitab, et tervisekasu kolmepäevasest pausist võib ka püsivat mõju avaldada.

«Maailm kohaneb uue normaalsusega ning võib-olla on aeg võtta omaks pikk nädalavahetus kui viis oma füüsilise ja vaimse tervise tugevdamiseks.»

Allikad: International Journal of Behavioral Nutrition and Physical Activity, EurekAlert