ARVAMUS ⟩ Toitumisnõustaja: lapsed, kes on ülekaalulised lapseeas, on seda ka täiskasvanuna

Laste ülekaalulisus on Eestis tõsine probleem. Foto: Shutterstock

Lapsed on elu õied! Ja me kõik ju tahaksime, et need õied oleksid tugevad, terved, säravad ning pakuksid palju rõõmu pikki aastaid. 

Tänasel lastekaitsepäeval tahaksin ma avaldada oma ausat arvamust ja nii öelda laste kaitseks välja astuda. Tahaksin koputada lastevanemate südametunnistusele ja tuletada meelde mõned olulised asjad. Võib juhtuda, et nii mõnigi tunneb, et minu järgnev jutt talle ei meeldi, kuid kui see nii on, siis tegelikult see just sulle kõige enam mõeldud ongi. Ja soovitan siiski lõpuni lugeda, sest minu peamine eesmärk ei ole tegelikult moraali lugeda ja hurjutada, vaid murekohale tähelepanu pöörata ja anda mõned soovitused, kuidas olukorda parandada.

Ülekaalulisuse probleem

Kui me tahame, et meie elu õied õitseksid täies hiilguses kaua-kaua, siis tuleb alustada sellest, et peame tõele näkku vaatama. Meie riigi iga neljas esimese klassi laps on ülekaaluline ja ülekaalulisi lapsi tuleb vanuse suurenedes aina juurde. Näiteks neljandas klassis on juba iga kolmas laps ülekaaluline. Täiskasvanute seas on ülekaalulisi aga 57 protsenti ehk iga teine on ülekaaluline. Kuid milles on probleem? Probleem on selles, et ülekaal on tõsiselt elu hävitav. Ülekaal ja rasvumine suurendab 2. tüüpi diabeedi ja südame-veresoonkonnahaiguste riski, kuid lisaks mõjutab see väga negatiivselt ka enesehinnangut ja elukvaliteeti. Depressioon, koolikiusamine ja madal enesehinnang – kas need on need, mida oma lapsele sooviksid?

Uuringute kohaselt on ka Covid-19 pandeemia ülekaalulisust vaid süvendanud ning paraku elame me ajal, mil ka mitmed keskkonnast tulenevad tegurid ei soodusta võitlust ülekaaluga. Meil on nutiajastu, mistõttu veedame palju aega istudes ja ekraane silmitsedes, liigume enamasti autodega, kõik on käe-jala juures, poed on täis kaupa, millest suur osa pole meie kehale vajalik. Söögivalmistamisega ei pea enam vaeva nägema, sest valmistoit on kaupluses olemas ning isegi tõukerattaga sõites pole vaja enam oma jõudu kasutada. Elu on liiga mugavaks tehtud, või mis? Ja see kõik ongi toonud meid suurte probleemide ette, millest jagu saamine on raske ning vajab kogu ühiskonna panust.

Ülekaaluga võitlemise juures on kandvaim roll toitumisel. Ja selle olulisust ei tasu alahinnata, sest mõju ei avaldu mitte ainult välimuses, vaid ka vaimses tervises, keskendumisvõimes ja produktiivsuses ning füüsilises võimekuses. Kuid kes siis vastutab laste toitumise eest?

Kes vastutab?

Kuigi ma usun, et siin mängivad rolli nii ühiskond, riik, kool, lasteaed kui ka meditsiinipersonal, on suurim ja peamine vastutus siiski lastevanematel. Hetkest, kui sinust saab lapsevanem, saad suure vastutuse ja kohustuse. Sa hakkad vastutama selle väikese inimese elu eest ja sinu kohustus on ta turvaliselt täiskasvanuikka juhatada. Lapsed ise sündides ei vali ega otsusta midagi, sina hakkad neid valikuid ja otsuseid tema eest tegema ja sa peaksid mõtlema sellele, et need mõjutavad teda kogu tema ülejäänud elu. Seega ma usungi, et kõik saab alguse ikkagi kodust. See vundament, mis lapseeas laotakse ja need harjumused, mida omandatakse, saadavad meid enamasti ka täiskasvanuna.

Ka toitumisharjumused on kõige selle suur osa. Lasteaias või koolis võib olla ükskõik kui maitsev ja mitmekesine toit, kuid kui laps pole harjunud kodus köögivilju, putru ega suppi sööma, siis ei tahagi ta seda ka koolis ega lasteaias teha. Mis muidugi ei tähenda, et lasteaial ja koolil ei oleks vastutust ja nende menüü ei peaks olema laste vajadusi arvestav ja tervist toetav. Rääkides aga lasteaedades ja koolides pakutavast toidust, tuleb mängu ka riik, kes peaks tõsisemalt vaatama otsa praegusele seadusandlusele ning kooli ja koolieelsete lasteasutuste toiduga seonduvatele regulatsioonidele. Lisaks on riigil võimu sekkuda sellesse, mida üldse toodetakse ja mida müüakse.

Samuti leian, et vastutus on ka meditsiinipersonalil, sest kui perearsti või -õe vastuvõtule tuleb ülekaaluline laps, siis tuleks sel teemal koheselt lapsevanemaga vestelda - selgitada olukorda, võimalikke tagajärgi ning anda edasised juhised tegutsemiseks. Üks probleem on see, et uuringute järgi lapsevanemad ei taju oma laste ülekaaluprobleemi. Seetõttu ongi väline sekkumine ja probleemi teadvustamine oluline. Lastevanematel soovitan väga selliseid vestlusi mitte rünnakuna võtta, vaid see on viide sellele, et teie lapsest hoolitakse. Lisaks leian ma, et kuna laste ülekaalu ja rasvumise probleem on olnud pidevas tõusutrendis, on oluline teha abi kättesaadavamaks. Näiteks võiks toitumisterapeudi või -nõustaja teenus olla haigekassa poolt rahastatav.

Kõik algab kodust

Seega on selles keerulises võrrandis palju tegureid, kuid siiski, isegi kui kool ja lasteaed panustavad, riik panustab, meditsiinipersonal panustab, siis miski ei muutu, kui sina, lapsevanem, probleemile päriselt otsa ei vaata ning seda ei teadvusta. Sina oled see, kellel on kandev roll oma lapse tuleviku osas. Sina saad suunata, kas temast saab täiskasvanuna füüsiliselt aktiivne, tervist toetavate harjumustega ja mõistlikke toiduvalikuid tegev inimene. Või saab temast ülekaaluga ja sellest tulenevate terviseprobleemide ja sotsiaalse tõrjutusega võitlev inimene. Ma väga sooviksin, et ülekaalulised lapsed ei peaks kannatama kiusu ja tõrjumist, sest usun siiralt, et inimese väärtust ei määra tema kehakaal. Kuid midagi ei ole teha, tõsiasi on see, et kui laps on juba noores eas tugevas ülekaalus, siis ta ei suuda oma sõpradega füüsilistes mängudes sammu pidada ja sealt juba algabki temast eemaldumine.

Inimese terviseprobleemid ei ole kõik välditavad ja ennetatavad, küll aga on eluviisist tulenevad haigused nagu 2. tüüpi diabeet ja südame-veresoonkonnahaigused väga palju mõjutatavad inimese enda poolt. Viimased on juba aastaid meie riigis peamiseks surma põhjuseks. Seega saad sina lapsevanemana teha enda poolt väga palju, et sinu laps ei peaks nende terviseprobleemidega tulevikus maadlema. Sest kurb tõsiasi on see, et need lapsed, kes on ülekaalulised juba lapseeas, on seda ka täiskasvanuna. Sellest loomulikult pole võimatu välja rabeleda, kuid see on väga raske ja paraku enamik seda ei suuda ning tervisemured hakkavadki järjest ligi hiilima. Seega sinu kui lapsevanema kohustus on saada ise teadlikuks ja anda neid teadmisi oma lastele edasi. Tänapäeval tõepoolest peame end lastevanematena toidu osas rohkem harima, sest kunagi varem pole toiduvalik kauplustes olnud nii lai nagu praegu ja kunagi varem pole toit olnud nii ebavajalikku täis topitud nagu praegu.

Soovitused heade harjumuste loomiseks

Mis aitab luua lastel head harjumused seoses tervisliku eluviisiga ja mis aitab neid õigele teele?

• Toitumisharjumuste loomine beebieas – kui hakkad last harjutama lisatoiduga, paku talle kõike ning ära lähtu enda maiste-eelistustest. Tutvusta kindlasti lapsele järk-järgult võimalikult palju erinevaid köögivilju.
• Hommikusöök – selle vahele jätmine mõjutab kogu ülejäänud päeva toiduvalikuid ja seda mitte positiivses suunas. Lisaks vajab laps tegutsemiseks energiat kohe päeva alguses. Isegi kui koolis on lõunasöök väga varajane, ära saada last kooli tühja kõhuga, vaid paku talle kasvõi väikese portsjoni toitu, mis oleks tasakaalus (sisaldaks rasvu, valke ja süsivesikuid). Kindlasti ei ole hea variant magusad krõbinad piimaga - sellest saab laps vaid liialt suhkrut ja kõht läheb kiirelt tühjaks. Vali pigem puder kohupiima ja marjadega, omlett leivaga ja marjad juurde, võileib valmistauna näiteks leivast, juustust, köögiviljadest.
• Regulaarsed toidukorrad – harjuta last sööma regulaarselt ja vältima pidevat näksimist. Olgu päevas 3 põhitoidukorda ja 1-2 vahepala. Vahepalad võivad olla kergemad näksid, kuid mitte kommid, krõpsud, saiakesed jms, vaid sobib hästi näiteks puuvili pähklite või kohupiimaga, smuuti, isetehtud müslibatoon vms. Regulaarsed toidukorrad on olulised ka hammaste tervise seisukohast.
• Suhkru tarbimine – suhkru tarbimist ei pea päris nulli viima, kuid ära paku lapsele suhkruga jogurtit, kohupiima, kohukesi, müslit jms, vaid asenda need lisatud suhkruta versioonidega ning magusta puuviljade ja marjadega. Piira maiustuste söömist.
• Vesi – harjuta juba väikesest peale last vett jooma ning väldi erinevaid karastusjooke. Vajadusel saab vett maitsestada puuviljade, marjade, kurgiviilu või mündiga.
• Köögiviljad – tutvusta neid oma lapsele erineval kujul. Kui talle mõni kohe ei meeldi, ära loobu pakkumast. Valmista neid lihtsalt erineval viisil, lisa kotlettidesse, küpsetistesse ja julgusta last neid proovima. Näiteks, kui laps niisama suvikõrvitsat ei soovi süüa, riivi seda kotleti või pastaroa sisse või pane muffinitaignasse.
• Kaasa lapsi toiduvalmistamisse – enda tehtud toit maitseb ju ikka kõige paremini, seega võta laps kööki appi ja valmistage koos süüa. Tavaliselt on lapsed palju altimad kõike proovima, kui nad on selle ise teinud.
• Toit ei ole preemia ega karistus – ära premeeri, lohuta ega karista oma lapsi toiduga, et vältida neil toiduga emotsionaalse sideme loomist. Emotsionaalne söömine on väga paljude täiskasvanute probleem, mis saabki sageli alguse lapsepõlvest. «Kui sa selle ära teed, siis võid jäätist võtta», «Kui sa suppi ära ei söö, siis magustoitu ei saa!», «Ära nuta, võta kommi!» – mõtle, kas tuleb midagi sellist tuttavana ette. Kui jah, siis proovi seda enam mitte kasutada.
• Taldrikut ei pea alati tühjaks sööma – ära sunni last sööma. Oluline on, et ta õpiks tundma ära keha signaale, kui kõht on täis, mitte ei õpiks, et midagi ei tohi kunagi taldrikule alles jätta. Hea lahendus võib olla see, kui lased lapsel ise endale toitu tõsta nii palju kui ta soovib, teadmisega, et vajadusel saab juurde võtta.
• Ära otsa koju maiustusi, krõpse, küpsiseid – kui neid kodus pole, ei teki ka ahvatlust neid süüa.
• Pane lapsele toit valmis – kui tead, et laps tuleb koolist koju enne sind, siis pane talle toidukord valmis. Võid alati lõigata karpi lisaks ka köögivilju. Kui söök on juba kodus ootamas, ei pea laps poodi maiustusi ja soolaseid näkse ostma minema.
• Füüsiline aktiivsus – paku lapsele võimalust käia trennis või suuna õue liikuma. Kindlasti on väga abiks ka see, kui käiakse perega koos matkarajal või niisama looduses.
• Piira ekraaniaega! – see on väga oluline tegur laste füüsilise aktiivsuse suurendamiseks.
• Ole ise eeskujuks! – tegelikult on see kõikidest soovitustest olulisim, sest lapsed õpivad meie pealt. Ja oluline pole ju ainult laste tervis, vaid ka lastevanemate tervis, et nad võimalikult kaua kestaksid ja oma lastega koos saaksid olla.

Seega sinu elu õied on just nii elujõulised ja säravad kui elujõuliseks ja säravaks sa nad ise kasvatad. Olles ise heaks eeskujuks, on see kasvamine ilus ja nauditav. Imelist lastekaitsepäeva!