:format(webp)/nginx/o/2023/06/08/15376965t1h1557.jpg)
Paljude inimeste jaoks võib seljavalu raskendada igapäevaseid toiminguid. See mõjutab liikumist ja enesetunnet. Paljud inimesed ei ole teadlikud, millised toimingud vallandavad seljavalu ning mida on selle vältimiseks võimalik teha. Kui kannatad seljavalu all, loe edasi kuut nõuannet.
Meie kehad peavad olema liikuvuses kogu päeva vältel, et hoida veri ringlevana, mis aitab hoida ära liigeste jäikust. Uuringutest selgub, et lisaks selja tervise edendamisele suurendab aktiivne liikumine vaid 11 minuti vältel päevas sinu eluiga. Et päeval rohkem liikuda, jaluta ühistranspordi ja autode kasutamise asemel. Ära võta lifti, kui sul on võimalus kasutada treppe ning kui on tarvis istuda pikemat aega ühe koha peal, pane teavitus, et tõusta püsti iga teatud aja tagant ja olla paar minutit aktiivne.
Kui kasutame tegevusteks alati oma domineerivamat kehapoolt, on tagajärjena meie teine pool nõrk ja treenimata, mis suurendab valu ja vigastuste tõenäosust – eriti seljas. Tee kogu päeva jooksul toiminguid nii, et raskus oleks vahelduvalt mõlemale kehapoolele kallutatud: uste avamine, koti tassimine, jalutusrihma hoidmine koera jalutamisel jne. Sama lähenemist saame rakendada ka igapäevaelus vahetades koti tassimisel näiteks külge või kasutada iga natukese aja tagant vastaskätt näiteks uste avamisel.
Nii nagu vahetad kehapooli igapäevatoimingutes, peaksid olema ka teadlik, kuidas korrigeerida tasakaalu sümmeetriliste liikumiste käigus, mille hulka kuuluvad näiteks kõndimine, jooksmine, rattasõit, ujumine jms. Kui me kasutame nende tegevuste käigus ühte kehapoolt rohkem või hoiame tasakaalu nihkes, võime oma seljalihaseid liigselt koormata ja tekitada sellega seljaaju trauma, mis toob kaasa seljavalu ja suurenenud vigastuse potentsiaali.
Väldi õlgade ette surumist, et ei tekiks lösutavat asendit ja vaheta kehaasendit iga natukese aja tagant. Samuti on omavahel seotud rüht ja hingamine. Näiteks on selleks eraldi rühti reguleerivad harjutused. Tähtis on pingutustnõudvamate harjutuste puhul võtta sügavam hingetõmme, et oleks jõudu toetada stabiilset kehahoiakut, mis aitab vältida tarbetut seljavalu.
Psühholoogiline stress on uuringute kohaselt märgatav seljavalu riskifaktor. Suurem osa vaimsest stressist on tingitud minevikule või tulevikule keskendumisest, kuid aktiivne olevikuhetkes püsimine vähendab stressi. Näiteks soovitab CNN võtta päevas mõned minutid jooga või meditatsiooni jaoks, mis vähendab lisaks seljavalule ka vaimset stressi. Kõige tähtsam on tegevuse juures rahulik hingamine, mis aitab olla keskendunud tegevusele.
Kui oled keegi, kes kannatab regulaarsete seljavalude all, võiksid teada, mis sulle seljavalu tekitab ning kuidas seda ennetada. Väldi stressi, et su keha ei oleks tihti pinges ja tegevusi, mis soodustavad seljavalu.
:format(webp)/nginx/o/2023/06/09/15378921t1h460e.jpg)