/nginx/o/2023/07/10/15447514t1h207f.jpg)
Une mõjust organismile on räägitud palju, kuid palju vähem teame seda, kuidas mõjutab uni meie toitumisvalikuid. Med24 vahendab Lege Artisese artiklit, mille autorid on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli biokeemia ja toitumisõpetuse lektor Laine Parts ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli toitumisõpetuse aluste ning vaimse tervise mooduli toitumis- ja liikumisteraapia õppejõud Marelle Grünthal-Drell.
Tsirkadiaankell kontrollib toidu töötlemist seedekulglas ja energia homöostaasi, reguleerides kolesterooli, aminohapete, lipiidide, glükogeeni ja glükoosi metabolismis osalevate ensüümide ekspressiooni ja aktiivsust. Paljude ainevahetusega seotud hormoonide, nagu insuliin, glükagoon, adiponektiin, kortikosteroon, leptiin ja greliin, sisaldus organismis on samuti tsirkadiaankella juhitavad ja nende tase ööpäeva jooksul muutub. Lisaks on teada, et ööpäevane kell reguleerib ainevahetust ja energia homöostaasi maksas ja teistes elundites, vahendades metabolismis osalevate teatavate metaboolsete ensüümide ja transpordisüsteemide ekspressiooni või aktiivsust (nt glükogeeni fosforülaas, tsütokroomoksüdaas, laktaatdehüdrogenaas, jne). Ööpäevarütmide alusel töötavad organismis paljud mehhanismid (nt glükoosi omastamine).
Tsirkadiaanrütmide häirumine on seotud häiretega ainevahetuses. Tänapäevane elustiil on meie bioloogilist kella palju muutnud. Oleme vähe aktiivsed päevasel ajal, tarbime toitu hilisõhtuti ja veedame palju (une)aega ekraanide ees. Näiteks niinimetatud kellageenide kohta mutantsete hiirtega tehtud katsed näitasid, et tsirkadiaanrütmihäiretega hiired sõid päeva jooksul oluliselt rohkem oma normaalsetest liigikaaslastest, olid rasvunud ning neil oli kõrgenenud kolesterooli, leptiini, lipiidide, glükoosi ja vähenenud insuliini tase.
Uuringud on näidanud, et tsirkadiaanrütmide häired suprakiasmaatilises tuumas ja perifeersetes kudedes võivad põhjustada metaboolse sündroomi ilminguid. Samuti on välja toodud, et vahetustega töö ja unepuudus võivad suurendada rasvumise riski, olles seotud täiskõhutunde tekkimisega seotud hormooni leptiini vähenenud nõristumisega.
Sarnaselt ainevahetuse ööpäevase kella juhtimisega on toit perifeersete rütmide jaoks väga võimas sünkroniseerija. Uuringud näitavad, et kellageenide ekspressioon maksas ja teistes perifeersetes kudedes on seotud perioodiliste söögikordadega. Seega, mida regulaarsemad on meie söögikorrad, seda paremini on need kooskõlas meie tsirkadiaanrütmidega. Tähelepanuväärne on aga ka see, et kui katsetes närilistega piirati katseloomade toidu kalorsust, ilma et see tekitaks alatoitumist, tõi see kaasa eluea pikenemise kuni 50 protsenti ning lükkas edasi ka vanusega seotud patofüsioloogiliste muutuste, nagu vähkkasvaja, diabeet, neeruhaigus, katarakt jne, tekkimist.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)