Hilisõhtune kütus: Kas tõesti võib öine söömine sportlikke võimeid parandada?

Öösel madala glükeemilise indeksiga süsivesikute söömine aitab järgmisel päeval hoida veresuhkru taset kontrolli all ning isegi isusid reguleerida. Foto: Shutterstock

Olete kunagi mõelnud, et söögikordade ajastamine võiks mõjutada teie sportlikku sooritust? Hiljutine hiirte uuring on valgustanud seda intrigeerivat tõenäosust. 

Toitumist puhkeperioodil, näiteks inimeste puhul öösel, peetakse tavaliselt tervisele kahjulikuks. Nüüd on läbi viidud uus uuring hiirte peal tõestamaks, et söömine puhkeperioodil parandab oluliselt nende vastupidavust jooksutestides. 

Peaaegu kõikidel elusolenditel, alates bakteritest ja taimedest kuni inimesteni, on omane elada ööpäevarütmi järgi. Ööpäevarütmi võib nimetada on bioloogiliseks kellaks, millele juhinduvad meie kehas olevad spetsiifilised geenid ja valgud, mida leidub kõikides rakkude tüüpides, sealhulgas luustikus ja lihastes.

Bioloogiline kell eksisteerib meie ajus suprahiasmaatilise tuuma nimelisena, mis paikneb hüpotalamuse eesmises osas. See reguleerib ööpäevarütme meie kehas. Kuigi keha käitub nende rütmide järgi, võivad need olla ka mõjutatud keskkonnast, näiteks kohandudes valgussignaalide järgi.

Viimastel aastatel on teadlased avastanud, et söögikordade ajastamisel on ka tugev mõju keha erinevatele osadele, eriti maksale. Seda on tõestatud uuringuga, mille käigus oli loomade söömisaeg piiratud 6-12 tunni ajavahemikuga.

Kuidas mõjub ajaliselt piiratud söömine organismile?

Hiirtega läbi viidud uuringud näitavad, et ajaliselt piiratud toitumine ilma kalorite vähendamiseta vähendab mitmesuguseid ainevahetushaigusi, nagu näiteks rasvumine, probleemid veresuhkruga, veres olevate rasvade ebanormaalsed tasemed ja vanusega seotud südamefunktsiooni langus. 

Inimeste puhul tähendab ajaliselt piiratud söömine, kas kalorite vähendamisega või mitte, kaalu langetamist, veresuhkru kontrolli all hoidmist, vererõhku alanemist ja lipiidide taseme parandamist.

Kuigi inimestel on ilmnenud tõendeid selle kohta, et päevane ajaliselt piiratud söömine võib parandada nende vastupidavust, ei ole siiski selge, kuidas mõjutab einete ajastamine igapäevast lihasrütmi ja treeningu tulemuslikkust.

Et mõista paremini, kuidas mõjutab söögiaeg treeningsooritusi, viis sisehaiguste ja rakubioloogia professor Min-Dian Li koos oma kolleegidega läbi hiirte ööpäevase ajaliselt piiratud toitumise uuringu.

Söömine puhkeperioodil suurendab vastupidavust treeningutes

Antud katses, kuna hiired on öise eluviisiga, võrdub nende päevane söömine inimestega, kes söövad öösiti.

Doktor Li avastas, et kui hiiri toideti kolme nädala jooksul nende puhkeperioodil ehk päeval, kahekordistus nende jooksmise aeg ja distantsi pikkus võrreldes hiirtega, keda toideti aktiivsel perioodil ehk öösel. Tulemus oli uuringu läbiviijate jaoks üllatav, kuna puhkeperioodil söömist peetakse tavaliselt organismi ainevahetusele halvaks. Selle tõttu tegi ka doktor Li meeskond panuseid, et nende hiirte aeg jooksulindil on lühike, kuid peale mitme tunni möödumist ei näidanud hiired mingit väsimuse märki. Katse kordamisel jäid tulemused samaks.

Rootsi Karolinska Instituudi füsioloogia professor Juleen R. Zierath, kes uuringus ei osalenud, märkis, et tulemused olid ka tema jaoks üllatavad ja isegi veidi võimatuna näivad. Enamik tõendeid näitab, et puhkeperioodil söömine pole soovitatav optimaalse tervise jaoks, kuid aitab parandada treeningsooritusi. 

Miks suurendab öine söömine vastupidavust? 

Uurijad märkasid, et suurenenud jooksu vastupidavus on seotud sääre tagaosa kakspealihase muutusega.

Huvitaval kombel kadus päevasel ajal söömisega seonduvalt suurenenud jooksuvõime siis, kui uurijad eemaldasid hiirte lihastes geeni nimega Bmal1, mis reguleerib bioloogilist kella.

Uurijad tuvastasid ka konkreetse geeni nimega Plin5, mis mängib lihastes olulist rolli lipiidide ainevahetuses, mida reguleerib geen Bmal1. Plin5 geeni vähendamine hiirte lihastes soodustab jooksusooritusi.

Doktor Li ja tema kaaslased oletavad, et Bmal1 toimib lülitina, mis aitab puhekajal piiratud toitumise ajal lihastes geeni Plin5 tootmist peatada.

Lisaks leidsid uurijad, et puhkeajal söömisega suurenesid lihastes ja veres olevate teatud ainete, mida nimetatakse atsüülkarnitiinideks, tase, mis aitavad lihastel rasvu tõhusamalt energiaks kasutada.

«Kuigi uuringu leiud tunduvad olevat olulised, oleks siiski mõistlik ööpäevase rütmi puhkeajal olla dieedirežiimil, sest uuringu tulemused põhinevad ainult hiirtega läbi viidud katsel ja pole selge, kuidas need tulemused mõjutavad inimese füsioloogiat ja sportlikku sooritust,» kommenteerib Balli Riikliku Ülikooli kinesioloogia professor Lawrence W. Judge. Doktor Zierath usub samuti, et tulemuste kinnistamiseks peaks kõrvale tooma inimestega läbi viidud uuringu. 

Vastupidavusaladel peaks olema piisavalt energiat, et sooritada vastupidavusalast treeningut. Öisel ajal söömine ei pruugi olla probleem sportlastele, kuid see võib olla probleem istuva elustiiliga inimestele, mis võib aja jooksul põhjustada ainevahetushäireid. Selline toitumisharjumus võib segada nende und ja sportlikku sooritust.