Soovituslik on öö jooksul magada kokku 7–9 tundi. Kurb tõsiasi on see, et paljud meist ei saa meie igapäevakohustuste tõttu soovitud unetunde täis. Teadlased selgitavad, mis on parim nipp, kuidas hoida end pärast unetut ööd järgmisel päeval produktiivsena.
UNETU ÖÖ? ⟩ Katsetage lühikese päevaune asemel hoopis seda nippi
Portsmouthi ülikooli teadlaste juhitud uuring annab uusi teadmisi sellest, kuidas treening toob meie kehale kasu, isegi kui hapnik ja öö jooksul magatud unetunnid on piiratud.
Uuringus tehti kaks eksperimenti, kus osales igaühes 12 tervet täiskasvanut. Üks katsetas kognitiivset jõudlust pärast kolme ööd osalise unepuudusega ja teine pärast üht ööd täieliku unepuudusega ja hapnikuvaeguse seisundis.
Huvitav leid on see, et 20-minutiline treenimine treeningjalgrattal parandab aju funktsiooni kõigis tingimustes: osaline unepuudus, täielik unepuudus ja hapnikuvaegus.
Kuigi arvatakse, et treeningu ja ajutöö seos tuleneb aju paremast hapnikuga varustamisest, ilmnesid kognitiivsed parandused ka hapnikuvaeses keskkonnas. See viitab omakorda sellele, et sellisel juhul võivad olla kaasatud muud tegurid, nagu ajutalitlust reguleerivad hormoonid või suurenenud erksus ja motivatsioon.
Uuring vajab täiendavaid teadmisi, kuid sellegipoolest on meil nüüd kasulikku teavet une, treeningu ja mõtlemisvõime kohta, sest mitut stressorit testiti korraga.
«Unepuudus esineb sageli koos teiste stressoritega,» ütleb Portsmouthi ülikooli füsioloog Thomas Williams. Umbes 43 protsenti inimestest ei saa öösel soovitatud 7–9 tundi und, mis võib suurendada riski erinevatele haigustele alates depressioonist kuni südamehaigusteni, mõjutades meie füüsilist ja vaimset tervist.
Julgustav on see, kui kiiresti võime end taastada ja negatiivseid mõjusid tagasi pöörata, kuigi kindlasti on parem igal ööl piisavalt magada. «Need leiud lisavad meile teadmisi treeningu ja nende stressorite vahelisest suhtest ning aitavad rõhutada liikumise tähtsust kehale ja ajule,» ütleb Costello.