Unearst vastab: miks muutub vanuse kasvades uni kehvemaks?

Magamine Foto: Shutterstock

Väärikas vanuses inimeste uni on häiritum normaalsete füsioloogiliste protsesside tõttu. Eakad kurdavad une häirumise üle ja neil esineb enam haigusi, mis mõjutavad une kvaliteeti ühel või teisel moel. Nende und mõjutab vananemisega seonduv elustiil, millega kaasneb liikumise vähenemine. Koduseks jäämine toob kaasa muutused une-ärkveloleku ajakavas. Sotsiaalne isoleeritus ja abivajadus igapäevastes tegevustes suurendavad stressi ja ärevust. Kehv uni võib aga võimendada neid probleeme veelgi.

Eakate unevajadus on umbes seitse tundi. Nad veedavad voodis kauem aega, kuigi uni on vähem kosutav. Bioloogiline rütm muutub, ka melatoniini tase võib vanemas eas olla madalam. Nad lähevad varem magama ja ärkavad hommikuti varem. Päevase lõunauinaku vajadus on pigem norm. Samas, üle 30-minutiline ja õhtupoolne uinak raskendab uinumist.

Und häirivad haigused, näiteks liigesehaigusest põhjustatud valu, kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest või südamepuudulikkusest tingitud õhupuudustunne, eesnäärme suurenemisest tingitud sage öine tualetis käimine või neuroloogilised haigused. Une vähesus suurendab valutundlikkust ja valu segab und. Eakate und mõjutab depressioon, stress ja ravimite tarvitamine. Halb uni võib olla mõne seni avastamata haiguse tunnus, näiteks uneapoe ja südamehaiguste korral. Unetus suurendab traumade, näiteks kukkumiste riski. Kui valu või muu tervisemure segab und, tuleb arstile sellest rääkida.