Kui uni on kehv pikemat aega, annab see tõenäoliselt tunnistust just meeleolu- või ärevushäirest. «Kui häirega tegeleda, normaliseerub reeglina ka uni. See saab korda ühes psüühilise seisundiga,» kinnitas psühhiaater.
Viletsa unega inimene püüab und parandada ega pruugi mõelda sellele, miks ta halvasti magab. Nii seab ta sammud perearsti juurde, lootuses leevendada olukorda unerohu abil. «Patsiendid ütlevad, et võtavad õhtul unerohu, jäävad magama, aga on ikka öösel kella kahest-kolmest üleval. Ärevuse foon ei lase unes püsida,» märkis Laanetu. Õudusunenäod, mis kipuvad üles ajama, tekivad samuti peamiselt pingest. Kui meeleolu- või ärevushäire jääb ravimata ja end uinutatakse rahustite ning unerohtudega, võib lisaks algse häire süvenemisele kujuneda välja sõltuvus uinutitest.