Uuringu ajal tegid Nebraska-Lincolni ülikooli ja Illinois' ülikooli Urbana-Champaignis teadlased koostööd 100 kognitiivselt terve 65–75-aastase inimesega.
Nad kogusid osalejatelt vereproovid toitainete biomarkerite mõõtmiseks, tegid MRI-skaneeringud ja lasid vabatahtlikel teha erinevaid ajuteste. Samuti täitsid osalejad küsimustikke, kuhu koguti demograafilisi andmeid, teavet aktiivsustaseme kohta ja keha mõõtmistulemusi.
Kognitiivseid andmeid analüüsides avastasid teadlased kahte tüüpi aju vananemist: aeglasem kui tavaks peetud ja kiirenenud.
Kui nad kombineerisid kognitiivseid andmeid toitumise mõõtmistega, leidsid nad, et teatud toitainete profiil oli selgelt seotud nende inimestega, kelle aju vananes aeglasemalt. Eelkõige oli «nooremate ajudega» inimestel veres heal tasemel rasvhappeid, karotenoide, koliini, kahte tüüpi E-vitamiini ja antioksüdante. See toitainete profiil sarnaneb aga väga just Vahemere dieedi omaga.
«Meie uuringu ainulaadne aspekt seisneb selle kõikehõlmavas lähenemises, integreerides andmed toitumise, kognitiivse funktsiooni ja aju pildistamise kohta,» ütles juhtiv UNLi teadlane Aron Barbey, «me liigume kaugemale pelgalt kognitiivse soorituse mõõtmisest traditsiooniliste neuropsühholoogiliste testidega. Selle asemel uurime samal ajal aju struktuuri, funktsiooni ja ainevahetust, näidates otsest seost nende ajuomaduste ja kognitiivsete võimete vahel. Veelgi enam, me näitame, et need aju omadused on otseselt seotud toitumise ja dieetidega, nagu on näha toitainete biomarkerite mustritest.»
Kuigi teadlased ütlevad, et nende uuring oli ainulaadne oma analüütilise ranguse poolest, ei ole tulemused ehk liiga üllatavad, kuna Vahemere dieet, mis soosib täisteratooteid, puuvilju, köögivilju, kala ja tervislikke rasvu, on järjekindlalt esile kerkinud kui tervislik toitumiskava.