«Kuigi palju räägitakse istumise kahjulikust mõjust tervisele, võib ka pikaajaline seismine põhjustada mitmeid terviseprobleeme, alates jalgade ja selja valudest kuni vereringehäireteni. Inimesed, kes veedavad suurema osa tööpäevast seistes, kogevad sageli jalgade turseid, väsimust ja isegi veenilaiendeid,» rääkis proviisor Meola. Seismine survestab alakeha veresooni, takistades vereringet, mis võib viia jalgade ja pahkluude paistetuseni.
Lisaks võivad esineda järgmised sümptomid ja vaevused:
Jalgade ja pahkluude turse – pikaajaline seismine võib põhjustada vedeliku kogunemist jalgades, mis viib tursete tekkeni.
Veeniprobleemid – nagu veenilaiendid ja tromboos. Seismine suurendab veenidele avaldatavat survet, mis võib põhjustada veenilaiendite teket ja harvadel juhtudel isegi verehüüvete teket.
Lihasväsimus – pikad perioodid ilma liikumiseta võivad põhjustada lihaste väsimust ja valulikkust, eriti jalgades.
Seljavalu – ebapiisav liikumine ja pidev püstiasend võivad suurendada alaselja koormust, põhjustades seljavalusid ja -pingeid.
Plantaarfastsiit ehk jalavõlvi põletik, mis on põhjustatud liigsest koormusest jalapõhjale.
Proviisor Meola andis nõu, et eelpool kirjeldatud vaevuste leevandamiseks ja ennetuseks pakuvad tõhusat abi tugisukad, ortopeedilised tallad ja jalanõud. Igal tootel on erinevaid tüüpe, mis sobivad konkreetsete vajadustega. Nii nagu paljude probleemide puhul, on ka siin võtmetähtsusega ennetus ning õigete abivahendite kasutamine, mis võib märkimisväärselt parandada elukvaliteeti töökohal.
Tugisukad, ortopeedilised tallad või ortopeedilised jalanõud?
Üks levinumaid abinõusid on tugisukad. «Tugisukad aitavad parandada vereringet, vähendades turseid ja väsimust,» selgitas Meola. Sukad avaldavad jalgadele ühtlast survet, mis soodustab vere tagasivoolu südame suunas, vähendades seeläbi raskustunnet ja väsimust jalgades. Tugisukad on saadaval erineva surveastmega, mida mõõdetakse millimeetrites elavhõbeda (mmHg) järgi. Madalam surve (8-15 mmHg) sobib kerge väsimuse ja tursete leevendamiseks, samas kui tugevam surve (20-30 mmHg või rohkem) on mõeldud tõsisemate vereringeprobleemide, nagu veenilaiendid, leevendamiseks. Oluline on valida õige surveaste, mis vastab vajadustele.