Millises vanuses treenimine aitab kõige paremini hüpertensiooni ennetada?

Foto: Shutterstock

Hüpertensioon, tuntud ka kui kõrge vererõhk, on tõsine seisund, mis mõjutab miljardeid inimesi kogu maailmas. See võib põhjustada südameinfarkti ja insulti; see on ka riskitegur dementsuse tekkeks hilisemas elus, kirjutab ScienceAlert. 

«Teismelised ja 20. eluaastate alguses noored võivad olla füüsiliselt aktiivsed, kuid need mustrid muutuvad vanusega,» selgitas uuringu autor ja epidemioloog Kirsten Bibbins-Domingo California ülikoolist San Franciscos (UCSF) 2021. aasta aprillis, mil avaldati antud uuring ajakirjas American Journal of Preventive Medicine.

Arvukad uuringud on näidanud, et treening alandab vererõhku, kuid uus uuring, mis viidi läbi enam kui 5000 inimesega neljas USA linnas, viitab sellele, et hüpertensiooni ennetamiseks võib füüsilise aktiivsuse säilitamine noore täiskasvanueas olla eriti oluline,» ütles Bibbins-Domingo.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on hüpertensioon igal neljandal mehel ja umbes igal viiendal naisel. Kuid enamik kõrge vererõhuga inimesi isegi ei tea, et neil see on – seepärast nimetatakse seda sageli vaikivaks tapjaks.

Siiski on viise, kuidas kõrget vererõhku ümber pöörata ja üheks selliseks viisiks on treenimine. 

Uuringusse kaasati üle 5100 täiskasvanu ja nende tervist jälgiti kolme aastakümne jooksul füüsiliste parameetrite ja küsimustike abil. Uuriti nende treeningharjumuste, suitsetamise ja alkoholitarbimise kohta. Igal kliinilisel hindamisel mõõdeti vererõhku kolm korda minutise vahega ja andmete analüüsiks rühmitati osalejad rassi ja soo järgi nelja kategooriasse.

Üldiselt – nii meeste, naiste kui ka mõlema rassilise rühma puhul – langes kehalise aktiivsuse tase alates 18. eluaastalt kuni 40. eluaastani, kusjuures järgnevate aastakümnete jooksul tõusis hüpertensiooni määr ja langes kehaline aktiivsus.

Teadlaste sõnul viitab see sellele, et noor täiskasvanuiga on oluline aken sekkumiseks, et ennetada keskea hüpertensiooni riski.

«Ligi pooltel noortel täiskasvanutel oli kehalise aktiivsuse tase alla optimaalse, mis oli märkimisväärselt seotud hüpertensiooni riskiga, mis näitab, et peame tõstma kehalise aktiivsuse miinimumstandardit,» ütles uuringu juhtivautor Jason Nagata. 

Kui uurijad vaatlesid inimesi, kes olid varases täiskasvanueas teinud viis tundi mõõdukat treeningut nädalas – kaks korda rohkem kui praegu täiskasvanutele soovitatud miinimumkogus –, avastasid nad, et selline aktiivsus vähendab oluliselt hüpertensiooni riski, eriti kui inimesed jätkavad treeningharjumusega kuni 60. eluaastani.

«Täiskasvanutele kehtivate minimaalsete füüsilise aktiivsuse juhiste vähemalt kahekordne saavutamine võib olla hüpertensiooni ennetamiseks kasulikum kui lihtsalt miinimumnõuete järgimine,» kirjutasid teadlased oma artiklis.

Mis on kõrge vererõhu põhjuseks?

Püsivalt kõrget vereõhku nimetatakse hüpertensiooniks. Enamasti on tegemist iseseisva haigusega- kõrgvererõhktõvega. Kõrgvererõhktõbi on sageli esinev haigus, keskmiselt põeb seda ~ 30 protsenti täiskasvanutest. Selle haiguse tekkepõhjused pole veel täpsel teada, oluline osa on ilmselt päriliku eelsoodumusel ning ka elustiilil (liigne kehakaal, vaimne pinge, ebapiisav kehaline koormus, liigne alkoholi tarvitamine). Harva võivad hüpertensiooni põhjustajaks olla ka muud haigused: neeruhaigused, hormonaalsed häired jm. Ka mõned ravimid, s.h. rasestumisvastased tabletid, põletikuvastased preparaadid, võivad mõnedel juhtudel vererõhku tõsta.

Tervise Arengu Instituut