/nginx/o/2024/10/07/16402710t1h0617.jpg)
Eesti Kopsuliit defineerib astmat kui hüperreaktiivsusega kulgevat kroonilist hingamisteede põletikulist haigust ning nende andmetel põeb Eestis astmat ligi 5–8 protsenti täiskasvanutest ehk 70 000–112 000 inimest. Astma korral on hingamisteedes põletik, mille tagajärjel on hingamisteede limaskestad turses ja limaeritus suurenenud, mis omakorda põhjustavad hingamisteede, peamiselt bronhide, ahenemist.
Astma väljendub tõsisemalt astmahoogudena, mille korral sümptomid – vilin hingamisel, köha, õhupuudus, hingamisraskused ja raskustunne rinnus – progresseeruvad kiirelt. Astmahoo vallandavad peamiselt tugev stress, kokkupuude erinevate allergeenidega, liigne füüsiline koormus jne.
Seoses astma ravimite arenguga ja tõhusamaks muutumisega on elustiili faktorid jäänud astmaga toimetulekust rääkides tagaplaanile. Teadusuuringud aga näitavad, et lisaks farmakoloogilisele ravile on elukvaliteedi parandamises väga tähtis roll ka elustiilil. Lisaks sellele, et igapäevaselt tuleb hoida eemale erinevatest hingamisteede ärritajatest, näiteks tubakasuits ning allergeenidest, on väga tähtsal kohal inimesele kohane füüsiline aktiivsus ning hingamisharjutused.
2019. a Soomes läbi viidud uuringus leiti, et regulaarne füüsiline aktiivsus aitab hoida astmat paremini kontrolli all. Uuringusse valiti ühesuguse füüsilise aktiivsusega osalejad, samuti tarvitasid nad sarnaselt astma ravimit ja kogesid ühetaolisi sümptomeid. 131 vaatlusalust jagati kaheks. Üks grupp sai individuaalse treeningprogrammi, mis sisaldas vähemalt kolm korda nädalas ≥30 min aeroobset treeningut, lihastreeningut ning venitusharjutusi. Teine grupp jätkas füüsilise aktiivsusega tavapäraselt. Individuaalset programmi läbinud uuritavad treenisid kuue kuu jooksul keskmiselt 4,6 tundi ja teine grupp 3,39 tundi nädalas. Uuritavatel paluti täita astma kontrolli testi, millega saab tutvuda siin ja mille põhjal väideti, et regulaarse füüsilise aktiivsuse grupp suutis astmat oluliselt paremini kontrolli all hoida.
Näiteks vähenesid õhupuuduse intsidendid 30 protsendi võrra ja statistiliselt oluliselt vähenes ka hoopiibu kasutamine ehk et tõsiseid astmahooge suudeti paremini kontrolli all hoida. Teiste astma sümptomite (vilistav hingamine, köhahood ja lima eritus) asjus kahel grupil erinevusi ei olnud. Hinnati ka väljahingatava õhu maksimaalset kiirust, mis on üks oluline näitaja ka astma diagnoosimisel, aga selles aspektis kahel grupil erinevusi ei esinenud. Selle uuringu põhjal võib väita, et regulaarne ja plaanipärane füüsiline koormus aitab hoida astmat tulemuslikult kontrolli all.
Regulaarse füüsilise aktiivsuse positiivset mõju astmat põdevate inimeste elukvaliteedile toetab ka American Academy of Allergy, Asthma, and Immunology töögrupi 2022. aastal koostatud ülevaate artikkel. Seal tuuakse välja, et inaktiivsuse negatiivset mõju astma kontrolli all hoidmisele ei tohi alahinnata. Näiteks toodi nimetatud ülevaates välja, et astmahood, mis nõudsid hospitaliseerimist või erakorralist esmaabi, võivad tänu füüsilise aktiivsuse suurendamisele väheneda kuni 25 protsenti. Lisaks pöörati tähelepanu, et füüsiline aktiivsus aitab hoida kehakaalu normis ja vähendada haigestumist südame-veresoonkonnahaigustesse, mis omakorda aitavad paremini kontrolli all hoida erinevaid kroonilisi haigusi, mille hulka ka astma kuulub. Kitsaskohana toodi nimetatud artiklis välja, et mitmes teadustöös on uuritud mõõduka kuni tugeva füüsilise aktiivsuse mõju astmale, aga lihtsalt igapäevase füüsilise aktiivsuse suurendamise (näiteks jala või rattaga tööl käimine, liikumispauside tegemine töö ajal) mõju pole uuritud. Samas, lihtne talupoja mõistus ütleb, et ükskõik kui vähene liikumine on parem kui mitte üldse liikumine ning kui inimene pole varem harjunud liikuma, siis ongi igati sobilik alustada liikumise integreerimisest igapäevategevustesse ja nii järk-järgult füüsilist aktiivsust suurendada.
Seoses tõhusate ravimite väljatöötamisega on hingamisharjutused astmahoogude kontrolli all hoidmiseks jäänud tagaplaanile. Kindlasti on ravimid endiselt peamine viis astmahoogudega toimetulekuks, aga uuringud on näidanud, et hingamise treenimine võib aidata hoida astmat paremini kontrolli all ja vähendada hoopiipude kasutamise sagedust.
Uuringud on näidanud, et hingamisharjutused ei paranda oluliselt kopsude funktsiooni ega tugevda hingamislihaseid. Samas, astmahooga kaasneb sageli ärevus, tekib hüperventilatsioon ehk ahmitakse liiga palju õhku sisse. Rahulik kõhuhingamine asendub hingamisega, kus kasutatakse palju rindekere ülaosa ning nina kaudu hingamine asendub suu kaudu hingamisega.
Alati ei ole need tekkivad hingamismustrid valed ning aitavad vajalikku õhku ja hapnikku kätte saada, aga sageli suurendavad need veelgi ärevust ja paanikat ning kontroll hingamise üle kaob. Siin tulevadki kasuks tehnikad, mis aitavad astmahoo ajal hingamist kontrolli all hoida. Neid peaks harjutama sageli ja regulaarselt, et astmahoo ajal suudaks neid juba alateadlikult rakendada. Järgnevalt toon välja mõned harjutused, mis on avaldatud ajakirja Breathe 2014. aasta detsembri numbris ning on koostatud Southamptoni ülikooli teadlaste poolt.
Alustada võikski lihtsalt lõdvestunud asendis niinimetatud kõhuhingamise (hingamisel kasutatakse kõhtu ja rindkere alaosa) õppimisega. Hingata tuleks läbi nina. Edasi võiks proovida rakendada läbi nina hingamist ja kõhuhingamist rahulikus tempos kõndimise ajal ja igapäevategevuste juures. Kasulik on harjutada ka rahulikku hingamist, mida on hea saavutada, kui pikendada väljahingamist ja hoida seejärel hingi kinni nii kaua, kui tekib esmane vajadus hingata sisse. Seejärel proovida rahulikult nina kaudu sisse hingata.
Kui rahuliku hingamise oskus on juba olemas, siis võib järk-järgult harjutada hingamist, kus vähendatakse sissehingatava õhu mahtu. Selleks võib kasutada meetodit, kus hingatakse sisse lühemat aega, et sissehingatava õhu maht oleks tavaliselt väiksem ning välja hingatakse normaalselt. Edasijõudnud võivad harjutada kontrollitud hingamist kõndimise ajal, kasutades meetodid, kus hingad sisse kahe sammu jooksul ja hingad välja kolme sammu jooksul.
Nimetatud meetodeid kasutades on võimalik saada enda hingamine paremini kontrolli alla ning on võimalik vähendada astmahoogude tõsidust ja paanikat ning ärevust, mis sellega kaasneb.
Kui kaua kellelgi läheb aega, et hingamise kontrolli meetodid muutuksid automaatseks, on individuaalne, aga kindlasti peaks nendele regulaarselt pühenduma kuue nädala jooksul. Eelpool nimetatud artikli ja käsitletud tehnikatega saab põhjalikumalt tutvuda siin. Tähtis on meeles pidada, et regulaarne füüsiline aktiivsus ja hingamisharjutused ei kaota vajadust tarvitada väljakirjutatud ravimeid ja neid tuleb endiselt võtta nii nagu ette nähtud.
Astma ravis ja kontrolli all hoidmisel on kindlasti kõige tähtsam roll tõhusatel ravimitel, aga elukvaliteedi säilimiseks ja haiguse kontrolli all hoidmiseks ei saa alahinnata tervislikku eluviisi ja erinevaid hingamisharjutusi. Astmat põdedes pole kunagi liiga hilja alustada regulaarse treeninguga ja hingamisharjutustega. Kuigi lähiminevikus on jäänud ravimite arenemise tõttu füüsilise aktiivsuse ja hingamisharjutuste tähtsus tagaplaanile, siis teadusuuringud näitavad selgelt, et regulaarne aktiivne füüsiline treening ja järjepidev erinevate hingamistehnikate praktiseerimine aitab oluliselt tõsta elukvaliteeti.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/11/13774221t1h0dca.png)