Rootslased tegid kindlaks, et see kompleksne termohügieeniline seade parandab und ja teeb inimesed õnnelikuks

Rahulolu ja heaolutunnet tekitav termohügieeniline seade võib toimida ka infrapunakiirgusel. Foto: Pixabay

Saunas käivad inimesed on üldiselt õnnelikumad ja energilisemad, väidab esimene omataoline uuring Rootsis, mis analüüsis saunakasutamise harjumusi. Uurijad plaanivad nüüd täiendavaid uuringuid, et selgitada, kas just saunakülastused on nende positiivsete tulemuste põhjuseks.

Saunadel näib olevat positiivne mõju nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Uuring põhineb küsimustikel ja terviseuuringutel, millele vastasid osalejad Rootsi põhjapoolsetes piirkondades, Norrbottenis ja Västerbottenis.

«Uuringust selgub, et saunakülastajad on õnnelikumad, magavad paremini, tunnevad end energilisemana ja hindavad oma vaimset ja füüsilist tervist kõrgemalt kui need, kes saunas ei käi,» selgitas uuringu algataja ja üks autoritest, Uppsala ülikooli meditsiiniteaduskonna professor Hans Hägglund.

Uuring on osa MONICA uuringust, mis uurib regulaarselt juhuvalimi põhjal Põhja-Rootsi elanike tervist. Kui uuring 2022. aastal läbi viidi, lisati küsitlustesse ka küsimusi sauna kasutamise kohta.

Kokku küsitleti 1180 inimest vanuses 25–74 eluaastat, kellest 971 vastas saunakülastuse kohta käivatele küsimustele. Neist 66% teatas, et käivad saunas vähemalt kord kuus. Seda gruppi võrreldi inimestega, kes saunas ei käinud.

«Siiski ei olnud need kaks gruppi täiesti võrreldavad, mistõttu tuleb tulemusi ettevaatlikult tõlgendada,» märkis Hägglund.

Saunakülastajad olid pisut nooremad, sagedamini meessoost ja töötavad, füüsiliselt aktiivsemad ja suitsetasid vähem. Samas oli selles grupis rohkem inimesi, kes tarvitasid alkoholi.

Regulaarne saunaskäimine pole hädavajalik

Pole üllatav, et enamik saunauuringuid pärineb Soomest. Nendes on jõutud järeldusele, et tervisele positiivse mõju saamiseks tuleks saunas käia neli kuni seitse korda nädalas. Kõnealuses uuringus ilmnes aga teistsugune muster.

Kõige optimaalsem tundub olevat saunas käia üks kuni neli korda kuus; just need inimesed tunduvad kõige õnnelikumad. Saunaskäimine sagedamini, näiteks kaks kuni seitse korda nädalas, ei anna täiendavat kasu vaimse või füüsilise tervise ega energia taseme tõstmisel.

Tee edasisteks uuringuteks

Teadlased plaanivad nüüd analüüsida samu andmeid põhjalikumalt, näiteks uurides statistilisi meetodeid, et selgitada, kas just saunaskäik põhjustab täheldatud positiivseid mõjusid.

«Analüüsime seda suurt andmebaasi veelgi põhjalikumalt ja uurime, kas laboritingimustes saaks korraldada kontrollitud uuringuid. Näiteks, mis teeb saunakülastajad paremaks magajaks? Tahame mõista nende positiivsete seoste põhjuseid, mida uuringus märkasime,» lisas Hägglund.

MONICA uuring (Monitoring of Trends and Determinants in Cardiovascular Disease) on rahvastiku-uuring, mis uurib südame-veresoonkonna haiguste riskitegureid ja trende. Uuring algatati 1985. aastal Norrbottenis ja Västerbottenis, kuna nendes piirkondades oli südame-veresoonkonna haiguste ja insuldi suremus kõrgem kui mujal Rootsis.

MONICA uuring viiakse läbi iga viie aasta järel ning kokku on osalenud umbes 12 000 juhuslikult valitud inimest. Viimane uuring toimus 2022. aastal ja sisaldas kaheksat küsimust osalejate sauna kasutamise harjumuste kohta.

Allikas: MedicalXpress