Unepuudus võib suurendada nende haiguste tekkeriski

Une ajal keha taastub. Foto: Shutterstock

Unevõlaga seotud rekordite püstitamine oli 1950. ja 1960. aastatel populaarne nähtus, mille algatasid raadio-DJd oma ohtlike ja veidrate reklaamitrikkidega. Rekordeid ületati korduvalt, vahendab IflScience.

Hullus saavutas haripunkti, kui Guinnessi rekordite meeskond otsustas 1997. aastal selliste saavutuste tunnustamise lõpetada, kartes, et keegi võib tõsiselt viga saada. Viimane ametlik rekord kuulus 1986. aastast kaskadöör Robert McDonaldile, kes oli magamata 18 päeva, 21 tundi ja 40 minutit. Guinnessi rekordite raamatu kinnitusel ei ole teadaolevalt keegi pärast McDonaldit seda rekordit purustanud. Samuti väidetakse, et McDonald ei kogenud pikaajalisi tervisemõjusid, mis on ebatavaline, arvestades unetuse tõsiseid tagajärgi.

Johns Hopkinsi meditsiiniteadlaste andmetel võib pidev unepuudus suurendada riski haigestuda käärsoolevähki, diabeeti ja südamehaigustesse. See võib ka aju vanandada kolm kuni viis aastat ning suurendada dementsuse riski 33 protsenti. Hiirtega tehtud uuringud on näidanud, et unepuudus vähendab aju kaitsva valgu pleiotrofiini (PTN) taset, mis põhjustab neuronite hävimist hipokampuses, kognitiivseid häireid ja neuroloogilisi haigusi nagu Alzheimeri tõbi.