/nginx/o/2024/12/05/16527051t1h12c1.jpg)
Tavalised halvad unenäod – näiteks alasti avalikus kohas viibimine, matmine elusana või kukkumine hoone katuselt – on paljudele tuttavad. Uuring viitab, et luupainajad muutuvad tõenäolisemaks, kui magada üle üheksa tunni ööpäevas.
Tavalised halvad unenäod – näiteks alasti avalikus kohas viibimine, matmine elusana või kukkumine hoone katuselt – on paljudele tuttavad. Uuring viitab, et luupainajad muutuvad tõenäolisemaks, kui magada üle üheksa tunni ööpäevas.
Oxfordi ülikooli teadlased leidsid, et liigne uni ja muretsemine tuleviku pärast on suurimad luupainajate põhjustajad, vahendab Medical Daily. Pikem uni suurendab kiirete silmaliigutuste (REM) faasi, kus unenäod kõige sagedamini esinevad. REM-uni muutub pikemaks öö lõpu poole, mistõttu esineb luupainajaid sagedamini hommikupoole.