Tervisesport on ka päriselt terviseks
Tervisega seotud kehalist aktiivust on TKU uuringus hinnatud vabal ajal vähemalt poole tunni vältel tervisespordi harrastamise sageduse järgi. Kui arvestada ka neid 10 protsenti, kes ei saa terviseseisundi tõttu tervisespordiga tegelda, siis vähemalt üks kord nädalas vähemalt poole tunni vältel tegelevad aktiivse liikumisega 58 protsenti ning vaid mõned korrad kuus või üldse mitte 32 protsenti 16–64-aastastest inimestest.
Tervisesporti harrastavate vastajate seas oli kõige rohkem neid, kes harjutasid 2–3 korda nädalas. Neid oli kolmandik. Kõige enam oli selliselt aktiivseid ootuspäraselt noorimas vanusrühmas (16–24-aastased) mehi ja naisi peaaegu võrdselt (32 protsenti vs. 34 protsenti).
Huvitav nihe tekib meeste ja naiste vahel vanusrühmas 25–34 aastat. Kui mehed suudavad säilitada oma harjumuspärase liikumisharjumuse 2–3 korda nädalas, olla kehaliselt aktiivne, siis naiste seas on langus kuni neli protsendipunkti, mis võib olla põhjustatud suuremast tähelepanuvajadusest, mida nõuab sel eluperioodil nende pere või lapsed.
2020. aastal väljaantud WHO liikumissoovitused on märkinud oma motoks: «Igasugune liikumine loeb». Sellest tulenevalt on õige hinnata ka mitteaktiivsete inimeste hulga vähenemist meie rahvastikus. On rõõmustav, et uuringutulemuste järgi oli aastatel 2012–2022 langenud nende vastajate hulk, kes harrastavad tervisesporti vaid mõned korrad kuus või üldse mitte. Kui 2012. aastal oli tervisesporti mitteharrastavaid inimesi 35 protsenti, siis 2022. aastaks oli neid järel vaid 26 protsenti.
Proovides teha lihtsamat pikemaaegset prognoosi, võiks eeldada, et järgneva paarikümne aastaga võiks enamik meie rahvastikust olla kehaliselt aktiivne kasvõi mõned korrad kuus. WHO ülemaailmse kehalise aktiivsuse tegevuskava 2018–2030 eesmärkide järgi peaks vähenema kehaliselt inaktiivsete hulk 15 protsendi võrra. Soovist järgida nimetatud eesmärki, peaks aastaks 2030 meie inaktiivsete inimeste hulk langema 26 protsendilt 11 protsendile.
Soovitused
- Planeeri iga päev aega iseendale. Alusta 30 minutist.
- Alusta kõige lihtsamast – kõndimisest. Oluline on selle regulaarsus. Igapäevasele kõnnile saab järjest lisada kestust ja tempot, vastavalt enda enesetundele ja valmisolekule koormust tõsta.
- Aktiivne liikumine aitab vähendada vanusega kaasnevaid liikumisega seotud tervisemuresid (tasakaal, liigutuste amplituud, reaktsioonivõime jne). Kombineeri aktiivset liikumist ja lihastreeningut.
- Tabletid pole kaalulangetusel ja füüsilise vormi parandamisel sama tõhusad kui aktiivne liikumine ja kehaline treening.
- Kehaline aktiivsus parandab nii südame-veresoonkonna kui hingamiselundkonna seisundit, tugevdab immuunsüsteemi ning aitab kaasa ajufunktsioonide toimimisele.