Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Nahaarst Sirje Kaur selgitab: kas isetehtud päikesekreemi tasub usaldada?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Isetehtud päikeskreemi kvaliteet pole kindel. | FOTO: Panther Media / Scanpix / Andriy Popov

Sotsiaalmeedias ja internetifoorumites võib sageli kohata õpetusi, kuidas kodus päikesekreemi valmistada, kuid Tartu Ülikooli nahahaiguste dotsendi Sirje Kauri sõnul tuleks niisuguste kodukootud toodete väärtuses kahelda.

Tartu Ülikooli nahahaiguste dotsent Sirje Kaur / Erakogu

«Suurtes tööstusettevõtetes tegelevad kreemide väljatöötamise ja seejärel nende efektiivsuse hindamisega spetsiaalsed teaduslaborid,» selgitas Kaur, miks ei tasuks isetehtud kreeme usaldada.

Nahaarst täpsustas, et kreemides sisalduvatele ultraviolettkiirguse filtritele on tegelikult terve rida nõudeid. Nii näiteks peab kreemidesse lisatav tsinkoksiid selleks, et olla nahal nähtav, olema kreemis üliväikeste osadena ehk nanopartiklitena.

Nanopartiklitel on aga meediku sõnul omadus kreemidesse segatuna kokku kleepuda ja seega on kreemi lõplik mõju ebaselge. Kuigi taimsete saaduste nahale määrimist peetakse ohutuks ja meeldivaks, võib nahal ka taimede vastu allergia tekkida, eriti kui kreemi valmistamisel kasutatakse kontsentreeritud eeterlikku õli.

«Kuna kreemiga kaetakse kogu nahk, peab see olema hästi talutav ja igati meeldiv kasutada,» märkis Kaur. «Ei ole kindel, kas isetehtud kreemide kõik komponendid neile nõuetele vastavad.»

Nahaarst märgib, et päikesekaitsekreemid ei ole esmatähtsad, kuid inimese jaoks, kes soovib end päikese eest kaitsta, mängivad need olulist rolli. Kõige tähtsam on ikkagi võtta päikest mõõdukas koguses ja mõistlikkuse piires. Kui aga siiski on vaja kaua päikese käes viibida, tuleks päikesekaitsevahendeid omavahel kombineerida. Selle juures rõhutatakse viimasel ajal liigse päikese vältimise kõige lihtsamaid võtteid.

Kauri sõnul võiks juhinduda põhimõttest «Slip, slop, slap, seek and slide» – määri peale kaitsekreem (slop; vähemalt päikesekaitsefaktoriga 15), pane selga T-särk (slip), pähe mütsi (slap), otsi varju (seek) ja pane ette päikeseprillid (slide). «Kõiki neid võtteid tuleb kasutada korraga,» lisas ta.

Päikesekaitsekreeme peaksid kindlasti kasutama inimesed, kellel on õrn nahk ja kellel tekib kergesti päikesepõletus. Samuti tasub tähelepanelik olla neil, kellel on varem esinenud päikesevalgusega seotud allergilisi reaktsioone. «Eriti ettevaatlikud peavad olema ebatavaliste sünnimärkide ja nahavähi anamneesiga inimesed,» ütles dotsent.

Päitsekaitsekreemid vähendavad päikesest tulenevaid vananemisnähte ja nahavähi ohtu kõikidel inimestel. Kreemi enda efektiivsus sõltub pakendile märgitud päikesekaitsefaktori suurusest (PKF, inglise keeles SPF ehk sun protection factor). Päikesekreemi tegelik tõhusus oleneb aga hoopis sellest, kui paksult seda nahale määritakse. Soovitatav kogus on 32 grammi naistele ja 38 grammi meestele, mida võib võrrelda umbes kuue teelusikatäiega. Nahka tuleks päikesekreemiga määrida 30 minutit enne välja minekut. Kaur lisas, et kreemi kasutamise kõige suurem puudus ongi liiga väikese koguse kasutamine ja ebaühtlane nahale kandmine.

Tagasi üles