Treener: liiga kõrged sihid peletavad harrastajad spordist eemale

Treener Sven Jablonski soovitab trenni tegema asudes valida eesmärk. Foto: Scala Fitness

Personaaltreener Sven Jablosnki hinnangul loobuvad suure hurraaga tervisepordiga alustajad sageli sellest, sest seavad endale ülejõukäivaid eesmärke ning ei oska õigesti süüa.

Spordiga alustavad ju paljud, aga miks nii vähesed sellega püsivalt tegelema jäävad?

Põhjuseid on väga palju. Praktikast lähtuvalt võib tõdeda, et kõige suuremad üldised põhjused võib kokku võtta lausega - liiga suured ootused.

Kuidas iseloomustada inimest? Ta tahab elada kesklinnas, metsa sees, merevaatega privaatses eramajas koos heade naabritega. Sama ka enda liigutamisega. Tahame kiiresti ja lihtsalt, oma mugavustsoonist välja tulemata vähendada rasvkudet, mida oleme kogunud 10 ja rohkem aastat, samal ajal tahame suuri lihaseid või siis suuremaid rindu ja ümarat tagumist poolt, süües moosisaia. Ja kõike seda korraga.

Mingil hetkel inimene avastab, et tema kehakaal on hoopis tõusnud, tema vöökoht või jalgade ümbermõõt ei ole vähenenud, kuigi ta treenib omast arust palju ja põhimõtteliselt ei söö üldse midagi.  Puudulikust söömisest tulenevalt ei taastu tema keha järgmiseks trenniks, tunneb ennast halvasti, tekib stress nii kehale kui ka vaimu stress, sest kaal ei lange. Stressi mõju organismile peaks teadma juba kõik.

Siis hakkab inimene tooma endale vabandusi- täna ei jõua, teen homme rohkem; tegin eelmine nädal hea trenni, täna puhkan; tööd on palju; muutsin elukohta; jne, jne , jne. Need põhjused on puhtalt otsitud põhjused. Ei ole mina veel kohanud kohta, kus ei saaks jooksmas käia, kodus trenni teha või saia asemel head liha ja köögivilju osta.

Näen väga tihti inimesi, kes tulevad pooleks tunniks saali ning istuvad trenažöörile ja vaatavad telekat ja nii paar korda nädalas. Teine lugu on jõusaaliga. Jõusaal ei ole kalorite kulutamise koht. Keskmine inimene ei suuda ennast jõusaalis nii palju maksma panna, et selleks ka kasu on. Ei saada aru, et jõusaalis peab pingutama, et oleks tulemust. Sellepärast soovitan alati nendele inimestele raskemaid rühmatrenne, kuna kambavaimust tulenevalt inimene automaatselt pingutab rohkem.

Võttes pika ja keerulise jutu kokku - konsulteerige treeneriga. Tema ütleb teile reaalsed ajad reaalsete tulemuste saavutamiseks.

Rääkisid nõustamise käigus pikalt toitumisest ja selle olulisusest. Mulle jäi meelde sinu õpetussõnad, et sa kas sööd selleks, et teha trenni või teed trenni selleks, et süüa. Milles algajd toitumise osas alatasa eksivad või kus valearvestusi tehakse?

Tegelikult ei panda kohe niivõrd söömisest mööda, kuivõrd eesmärkidest. Põhitõde - kui me tahame alandada kaalu, siis ei ole võimalik kasvatada lihaseid. Kui me soovime kasvatada lihaseid, siis ei ole võimalik vältida rasvkoe paksenemist.

Tavainimese toitumises on kolm põhilist punkti, mida vaadata ja jälgida- valgud, süsivesikud ja rasvad. Just süsivesikute osa - teraviljad, riis, kartul, köögiviljad, puuviljad, tatar, jne tuleb jälgida.  Inimene, kes ei tee rasket tööd või ei harrasta tunde kestvat rasket spordiala, ei vaja süsivesikuid nii palju, kui meile soovitatakse.

Võimalusel peaks vältima valgeid süsivesikuid- suhkur, nisutooted, valge riis, osaliselt ka kartul. Need ei anna meie kehale mitte midagi. Need täidavad mõneks ajaks kõhtu ja tõstavad veresuhkru taset, mis ongi meie rasvumise peamine põhjus. Me elame ainult üks kord, milleks on vaja ennast tärklisega nuumata.

Teine asi on valgud. Kuulen igalt poolt nurinat, et liha on kallis. Ei ole kallis. Kallis on viis, kuidas me neid tarbime. Kallis on vorst ja sink. Iga toidukorraga peaks saama 30-35 grammi valku. Kui me selle vorstiks paneme, siis peame selleks sööma pool kilo vorsti. Pool kilo vorsti on kordades kallim kui 120 gr kanaliha. Inimesed söövad hommikuti võileibu. Kui üks võileib rahasse arvestada, siis tuleb see üsna soolane. Kaks võileiba on kallim, kui süüa 50gr (kuivainena) kaerahelbeid, peotäis marju ja 3 muna. Tavainimene peaks sööma umbes 150 gr sealiha või 120 gr kanaliha korraga, et saada kätte oma vajalikud valgud. See on oluliselt väiksem kogus, kui me arvame ja endale sisse ajame.

 Põhjamaises kliimas on meil puudus pigem taimsetest rasvadest - oliivõli, kookosõli. Iga inimene peaks saama minimaalselt 80 grammi häid rasvu päevas. Eriti mehed, kes tahavad, et nende testosterooni tase oleks kogu aeg meeldivalt hea.

Loodan, et jõuame ükskord selleni, et tavainimene võtab oma toidukorrad ette ning oskab vaadata, mis sealt puudu on või mida liiga palju. Hommikune puder on hea, aga sellest on puudu vajalikud loomsed valgud ja head rasvad. Süües pudru juurde 100gr kodujuustu või 3 muna, saame valgud kätte. Natuke vee sarapuupähkleid ja head rasvad on olemas. Lõunane liha on hea, kuid selle juurde peavad käima köögiviljad ja salat. Kui tegemist on kanalihaga, siis lisame oliivõli või pähkleid, et saada ka rasvad kätte. Tund enne trenni sööme 100 grammi kodujuustu ja ühe õuna ja sellest piisab. Peale trenni banaan ja oleme alustanud taastumist. Läheme koju ja sööme jälle korralikult näiteks suitsukana-meloni- jääsalati salat koos oliivõliga. Olemas valgud, süsivesikud ja rasvad.

Teine äärmus on nälgimine ehk söömine alla oma baasainevahetuse vajaduse. Kui keegi arvab, et nälgimisega saab rasvkoest lahti, siis siinkohal on eksimus väga suur. Kaal alaneb keha vedeliku arvelt ja soolte tühjenemise arvelt, mitte rasvkoe arvelt. Meie organism lülitub ellujäämisrežiimile ja rasvkude on viimane, mis väheneb. Enne lõhustatakse meie lihased ja neis sisalduvad valgud ja süsivesikud, viimases hädas läheb organism varude kallale. Nälgimise tagajärjel kaotame väga väärtuslikku lihast, mis energiat kasutab. Rasvkude ei kasuta energiat, see on lihtsalt koorem. Siinkohal ei hakka ma rääkima üldse raskematest tagajärgedest, mis nälgimisega kaasnevad.

 Ei ole vaja midagi mõõta ja kaaluda. Vaatame toidukorrale otsa- valgud, süsivesikud ja rasvad. Kõike peab olema. Tavainimese süsivesikud peaks tulema peamiselt köögiviljadest, vähem ka puuviljadest. Puuviljasuhkur on ka siiski suhkur.

Millal soovitad pöörduda  personaaltreeneri poole ning millal piisab ka spordiklubis töötava treeneri tasuta nõuannetest?

Tavatreenijale, kes alles alustab oma treeninguid, piisab täiesti tavaliselt spordiklubis töötava treeneri nõuannetest ja näpunäidetest. On ilmne, et mitte kõik treenijad ei taha saada kulturistiks või fitnessistiks.

Personaaltreeneri saab iga inimene olla endale ise. Vaata iga päev peeglisse ja korra nädalas kaalu ning tulemused ei jää tulemata. Konsulteeri üle nädala treeneriga ning vajadusel teete koos vajalikke muudatusi.