Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Lühikese treeningu ajal tuleks eelistada vett

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Treeningu ajal tuleb piisavalt juua.
Treeningu ajal tuleb piisavalt juua. Foto: SCANPIX

Igal joogil on oma funktsioon ja koht ning õige jook tulekski valida vastavalt konkreetsele vajadusele. Tõsi on see, et ühest soovitust selleks ei ole. Tuleb lähtuda ümbritsevast keskkonnast, organismi vajadustest ja joogi oodatavast mõjust.

Igapäevaseks tarbimiseks sobivaim jook on vesi, tänu selle paljudele olulistele funktsioonidele organismis. Vesi on suurepärane lahusti, aitab puhastada organismi jääkainetest, reguleerida kehatemperatuuri, osaleb ainevahetusprotsessides ning kuulub organite koostisesse.

Kuni üks tund kestval treeningul on vesi reeglina ka parim trennijook, kuna nii lühikese treeningu puhul ei ole vaja tarbida täiendavat energiat sooritusvõime tagamiseks, vaid piisab organismis olemasolevatest varudest. Vee valikul võiks eelistada naturaalset gaseerimata mineraalvett, mille omastatavus on parim ja mis varustab keha vajalike mineraalidega, mida higi ja uriiniga kaotame.

Suurema treeningkoormuse puhul või aktiivsel suvepäeval võib osaliselt vee asemele valida spordijoogi, mis lisaks veele varustab meid ka vitamiinide ja mineraalainetega ning annab energiat, et koormusele varemini vastu peaksime.

Kes tunneb vajadust joogist saadava energia järele, kuid ei taha spordijooki võtta, võib valida täismahla, mida lahjendada võrdsetes osades kõrge mineraalisisaldusega veega. Selline jook sobib hästi janukustutuseks ka lastele.

Täismahl, piim, keefir ja joogijogurt on ennekõike siiski toiduained, ning janukustutamiseks ei sobi oma kõrgema energia- ja toitainetesisalduse tõttu. Küll aga on need head vahepalad põhitoidukordade vahel söömiseks.

Karastusjoogid sobivad rohkem nautimiseks. Karastusjooke ei pea endale rangelt keelama, kuid nende tarbimisega tuleb osata piiri pidada ning jälgida, et jookide energiasisaldus ei ületaks päevase soovitatud normi.

Eesti toidusoovituste põhjal võiks lastel ja väiksema energiavajadusega täiskasvanutel päevane tarbitud suhkru kogus jääda 50 grammi piiresse. Võrdluseks võib tuua, et klaas (250 ml) Coca-Colat või muud limonaadi laadset jooki sisaldab umbes 27 grammi suhkrut. Umbes sama energiarikas on ka mahl, millesse tuleks suhtuda kui toitu ja meeles pidada, et liigsel tarbimisel võime mahlast saada olulise osa kaloritest.

Poes olevad joogiriiulid on pikad ja pidevalt lisandub juurde uusi ja põnevaid jooke. Selleks, et valida just enda vajadustele sobivaim jook, tuleks lugeda pakenditel olevat infot. Siis on täpselt selge, mida jook sisaldab ja tarbija saab teha endale sobivaima valiku.

Tagasi üles