/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2009/08/21/224128t1h63f6.jpg)
Värskest eurobaromeetri uuringust selgub, et Eesti jääb organiseeritud spordi regulaarsel harrastamisel suurest osast riikidest maha, kuid samas oleme muu füüsilise aktiivsuse poolest esirinnas.
Eesti paistab liikumisaktiivsuselt Euroopas silma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii selgus, et vaid 7 protsenti eestimaalastest harrastab sporti regulaarselt ehk vähemalt 5 korda nädalas ja 27 protsenti teeb seda mõningase regulaarsusega ehk vähemalt kord nädalas.
Samas muu füüsilise aktiivsuse poolest, nagu rattasõit, jalutamine, tantsimine, aiatöö, on eestimaalased Läti, Taani, Hollandi ja Ungari järel viiendal kohal: 40 protsenti tunnistas regulaarset füüsilist aktiivsust ja veel 37 protsenti mõningase regulaarsusega liikumisaktiivsust.
Kõikidest Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikest on uuringu järgi vähemalt kord nädalas füüsiliselt aktiivseid üle poole, kuid samas ei tee tervelt kolmandik küsitletutest kas üldse mitte kunagi trenni või teeb seda väga harva.
Nimelt vastas 14 protsenti kõigist küsitletutest, et nad ei ole mitte kunagi füüsiliselt aktiivsed. Veel 20 protsenti inimestest tunnistas, et on füüsiliselt aktiivsed vaid vahel harva. Peamise füüsilise mitteaktiivsuse põhjusena nimetati kõige enam ajapuudust - umbes 45 protsenti vastanutest ütles, et neil on liiga kiire. Eriti levinud oli selline vastus vanusegrupis 25 kuni 39.
Uuringust selgus, et sagedamini seisnebki inimeste füüsiline aktiivsus pigem rattasõidus, jalutamises, tantsimises või aiatöös kui organiseeritud spordis. Kui üldiselt füüsiliselt aktiivseid oli 65 protsenti küsitletutest, siis sporti harrastab vähemalt kord nädalas vaid 40 protsenti Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikest.
Kõige tõsisemalt võetakse sporti uuringu järgi Põhjamaades - kui Euroopas keskmiselt treenib regulaarselt ehk vähemalt 5 korda nädalas ja mõningase regulaarsusega ehk vähemalt kord nädalas kokku 40 protsenti inimestest, siis Rootsis ja Soomes on vastav näitaja 72 protsenti ja Taanis 64.
Eesti kuulub nende riikide hulka, kus inimesed kipuvad treenima pigem vabas õhus, näiteks pargis - kõige enam eelistatakse vabas õhus treenimist Sloveenias, järgnevad Soome ja Eesti.
Mehed tegelevad euroliidus spordiga üldiselt naistest enam. Eriti suur ebavõrdsus valitseb vanusegrupis 15 kuni 24, kus noored mehed kipuvad noortest naistest tunduvalt rohkem treenima.
Samuti ilmnes uuringust tugev seos hariduse ja spordi harrastamise vahel - mida nooremana oli inimese haridustee lõppenud, seda väiksema tõenäosusega tegi ta trenni.
Ka üksi elamine soodustab füüsilist passiivsust. Tervelt viiendik üksi elavatest inimestest ei tee kunagi trenni, samas kui vähemalt 4-liikmelises leibkonnas elavate seas on selliseid isikuid 12 protsenti. Organiseeritud spordiga ei tegele aga tervelt 47 protsenti üksi elavatest inimestest ning 32 protsenti 4-liikmelises leibkonnas elavatest.